Rapanui keel

Allikas: Vikipeedia
Rapanui (Rapanui)
Kõneldakse Tšiilis,
Kokku kõnelejaid 800 (emakeelena)
Keelesugulus Austroneesia keeled
Polüneesia keeled
Rapanui keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Tšiili

Rapanui keel on Polüneesia keelkonna Ida-Polüneesia rühma kuuluv keel austroneesia keel. Rapanui keelt räägitakse Lihavõttesaarel (tuntud ka kui Rapanui saar).[1] Selle saare rahvaarv on natuke alla 4000 ja see kuulub Tšiilile. [1] Umbes 3700 inimest Tšiilis ja Lihavõttesaarel väidavad, et nende etniline taust on rapanui. Kuid viimastel andmetel räägib rapanuid vabalt u 800 inimest. Tänapäeval räägivad paljud täiskasvanud rapanuilased hispaania keelt. Kasutatakse ladina kirja.

Keele ISO-639-3 kood on rap.

Keele staatus on 6b, mis tähendab seda, et keel on ohustatud seisundis.

Sõnajärje tüpoloogia on VSO.

Foneetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaashäälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Labiaalid Alveolaarid Velaarid Larüngaalid
Nasaalid m n ŋ
Klusiilid p t k ʔ
Frikatiivid v h
Puutehäälik ɾ

Täishäälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ees- Kesk- Taga-
Kõrged i u
Keskmised e o
Madalad a

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Silbid saavad olla ainult kas konsonant vokaal või lihtsalt vokaal. Sõnalõpulisi konsonante ei esine.

Süntaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lauseliikmete järjekord on öeldis-alus-sihitis (VSO).

Rapanui keeles kasutatakse laialdaselt reduplikatsiooni, näiteks värvuste tähistamiseks ‘ehu – udu > ‘ehu ‘ehu - tumehall.

Jah/ei-küsimustele vastatakse intonatsiooni abil. Vorm jääb samasuguseks nagu väide.

Näide[muuda | redigeeri lähteteksti]

He hakahu koe i te rama – pane tõrvik põlema

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1- (ka) tahi,
  • 2- (ka) rua,
  • 3-(ka) toru,
  • 4-(ka) ha,
  • 5-(ka) rima,
  • 6-(ka) ono,
  • 7-(ka) hitu,
  • 8- (ka) va´u/varu,
  • 9- (ka) iva,
  • 10-(ka) aŋahuru

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]