Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kirik

Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kirik on õigeusu kirik Noorma külas Elva vallas. Praegu kirikut jumalateenistusteks ei kasutata.

Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kogudus eraldati 1893. aastal Rõngu Issanda Taevaminemise kogudusest, mis omakorda oli asutatud usuvahetusliikumise ajal 1848. aastal. Esialgu Rannu kogudusel oma kirik puudus, jumalateenistusi peeti koguduse kasutusse antud puumajas.

Ettevalmistusi kiriku ja kogudusemaja rajamiseks alustati 1898. aastal. 9. juulil (vkj 27. juunil) 1898 anti kogudusepreestrile Konstantin Savile kui piiskopkonna valitsuse volitatud esindajale üle maa hoonete rajamiseks. Maa eraldati Rannu mõisa ja kolme talukoha maadest, kokku oli seda viis tiinu (umbes 5,5 hektarit). Maakivist ja punastest tellistest kirikuhoone ehitati kahe aastaga 1899–1901. Ametlikult võttis kiriku ja selle juurde rajatud puidust kogudusemaja, kus asusid preestri ja köstri korterid, vastu Riia piiskopkonna vaimuliku valitsuse komisjon 23. juunil (vkj 10. juunil) 1903.

Kiriku pühitsemine jäi teadmata põhjustel kaheks aastaks venima, pühitsuse toimetas 21. mail (vkj 8. mail) 1905 Riia ja Miitavi peapiiskop Agafangel.

Kui Rannu õigeusu kogudus 1964. aastal likvideeriti, jäi kirik tühjaks. Rannu sovhoos hakkas kirikuhoonet kasutama laohoonena.

1980. aastatel taastas Rannu sovhoos kirikuhoone. Esialgne eesmärk oli kasutada hoonet tavandihoonena. Kui aga Eestis alustas tegevust Uusapostlik kirik, tekkis ka Rannus selle kogudus ja tavandihoone võeti rendile. Hoones on korraldatud ka avalikke kontserte, millele annab palju juurde hoone hea akustika. Tänaseks on Uusapostliku Kiriku Rannu kogudus likvideeritud ja kirikuhoone seisab taas aktiivse kasutuseta.

2011. aastal viidi lõpule kirikuhoone tagastamisprotsess õigusjärgsele omanikule Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule.