Rannapatarei nr 39

Rannapatarei nr 39 oli Peeter Suure merekindluse eelpositsiooni rannakaitsesüsteemi rannapatarei, mis ehitati 1917. aastal Hiiumaale Tahkuna poolsaarele Malvaste küla juures.

Rannapatarei eesmärk oli Peeter Suure Merekindluse eelpositsiooni lõunatiiva julgestamine ja miiniväljade kaitsmine väljatraalimise eest koos põhjatiiva patareidega Soome Russarö ja Örö saarel. Eelpositsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis (Tahkuna nr 39, Lehtma nr 38 Lõimandi ninal ja Põõsaspea nr 37 Dirhami neemel).

Patareipositsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Suurtükipatarei suurtükialused rajati luiteorgu kahe paarina – suurtükkide vahekaugus 64 m, paaride vahe 111 m. Patarei neljast suurtükist kolm asusid ühel joonel, neljas oli 20 m tagapool.

kahurialus (59° 5′ 2″ N, 22° 36′ 13″ E)^[1]
kahurialus (59° 5′ 1″ N, 22° 36′ 9″ E)^[2]
kahurialus (59° 5′ 0″ N, 22° 36′ 3″ E)^[3]
kahurialus (59° 4′ 59″ N, 22° 35′ 59″ E)^[4]

Tornide alused on valatud betoonist, läbimõõt 15 m, sügavus 4 m. Vundamendi ülaosa on kooniline, läbimõõduga 6,5 m ja sellel paiknevad 3,2 m läbimõõduga ringis 30 kinnituspolti. Patareid ei jõutud lõpuni valmis ehitada. 1916–1917 paigaldati u 1700 m³ betooni, mis moodustas 12% kogumahust. Rannapatarei asus 700 meetri kaugusel Tahkuna tuletornist.

Patarei juurde ehitati^[5] juhtimiskeskus (59° 5′ 0″ N, 22° 36′ 8″ E),^[6] vaatlustorn (59° 4′ 59″ N, 22° 36′ 10″ E),^[7] elektrijaam,^[8]^[9] ning meeskonna kaitserajatised: patarei varjendid (59° 4′ 59″ N, 22° 35′ 58″ E,^[10] 59° 5′ 1″ N, 22° 36′ 6″ E,^[11] 59° 4′ 58″ N, 22° 36′ 6″ E),^[12] kaevikuliinid (59° 5′ 1″ N, 22° 35′ 58″ E),^[13] patarei ühenduskäigud (59° 4′ 59″ N, 22° 36′ 4″ E)^[14] ning taristurajatised.^[15]

Rannapatarei juures asus ka õhutõrjepatarei nr 39a, milles algselt 1916. aastal oli kolm 57 mm kahurit, need aga asendati 1917. aastal nelja 75 mm õhutõrjesuurtükiga. Patareil oli Hiiumaa kindlusraudteeühendus Lehtma sadamaga.^[16]

Patarei sai osaliselt valmis 3. juunil 1917. 1917. aasta juunis monteeriti kahurid alustele ja tehti proovilaskmised. Sügisest loeti patarei lahingukorras olevaks.

Rannapatarei nr 39[muuda | muuda lähteteksti]

Suurtükipatareide sümbolite tähendus nimes (12″/50 või 305/52):

12″/305 – kahurite kaliiber tollides/millimeetrites
50 – suurtükitoru pikkus kaliibrites

Kahurite laskekaugus oli 152 kaabeltaud ja laskekiirus 2 lasku minutis.^[17]

Hiiumaa vallutati Saksa vägede poolt maismaalt 17. jalaväerügemendi poolt 20. oktoobril Saaremaalt, Vene väed alustasid Hiiumaalt lahkumist juba 17. oktoobril ja õhkisid enamiku patareide suurtükkidest. Kuna aga rannapatarei nr. 39 ei saanud tulistada lõunasuunda, siis patarei lahingutes ei osalenud. Patarei õhiti 20. oktoobril 1917.

Allesjäänud osa demonteeriti 1920. aastate algul, suurtükid viidi Aegna saarele Aegna Komandantuuris, Aegna saare rannapatareisse nr 1.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

[1] 23487 Esimese maailmasõja patarei nr. 39 kahurialus 1 kultuurimälestiste riiklikus registris

[2] 23488 Esimese maailmasõja patarei nr 39 kahurialus 2 kultuurimälestiste riiklikus registris

[3] 23489 Esimese maailmasõja patarei nr 39 kahurialus 3 kultuurimälestiste riiklikus registris

[4] 23490 Esimese maailmasõja patarei nr 39 kahurialus 4 kultuurimälestiste riiklikus registris

[5] 23498 Esimese maailmasõja patarei kivipurustaja alus kultuurimälestiste riiklikus registris

[6] 23491 Esimese maailmasõja patarei juhtimiskeskus kultuurimälestiste riiklikus registris

[7] 23492 Esimese maailmasõja patarei vaatlustorni alus kultuurimälestiste riiklikus registris

[8] 23493 Esimese maailmasõja patarei elektrijaama alus 1 kultuurimälestiste riiklikus registris

[9] 23494 Esimese maailmasõja patarei elektrijaama alus 2 kultuurimälestiste riiklikus registris

[10] 23496 Esimese maailmasõja patarei varjendi varemed 1 kultuurimälestiste riiklikus registris

[11] 23497 Esimese maailmasõja patarei varjendi varemed 2 kultuurimälestiste riiklikus registris

[12] 23500 Esimese maailmasõja patarei õhitud varjendid kultuurimälestiste riiklikus registris

[13] 23499 Esimese maailmasõja patarei kaevikuliinid kultuurimälestiste riiklikus registris

[14] 23501 Esimese maailmasõja patarei ühenduskäigud kultuurimälestiste riiklikus registris

[15] 23495 Esimese maailmasõja patarei drenaaži peakraav kultuurimälestiste riiklikus registris

[KRR_23435-16] Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna raudteetamm kõrvalharudega kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 02.04.2023)

[17] Отечественная Береговая Артиллерия, 12" / 52 Одноорудийные Открытые Установки. Техника И Вооружение 1997 03

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]