Rannamurre

Allikas: Vikipeedia

Rannamurre on Virumaa läänerannal ja Harjumaa idarannal Viru-Nigula, Haljala, Rakvere, Kadrina, Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonna saartel ja rannikul kõneldud kirderannikumurde hulka arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde ja lõunapoolsete Soome murretega. [1]

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Viru-Nigula ja idapoolse Haljala kihelkonna ehk Selja valla murrakud [2] moodustavad omapärase Mahu alarühma.
  2. Ülejäänud, ehk Lääne-Haljala, Rakvere, Kadrina, Kuusalu ja Jõelähtme murraku paigutab Mari Must kirderannikumurde läänerühma. [3]

Kirderannikumurde idarühma Alutaguse murdest eristab rannamurret kõige silmatorkavamalt hääliku puudumine, mistõttu on selle hulka arvatud vahel ka ilma -ta Vaivara murrakuid, mis kuuluvad pigem siiski tugeva Alutaguse substraadiga [4] ingerisoome murrete hulka.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 jj
  2. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 327
  3. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 318 jj
  4. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 337, 340

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
  • Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. Toim. H. Viires. (= Eesti murded V.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn.
  • Alvre, Paul 2000. Kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koost. ja toim. J. Viikberg. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 7.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1–13.

Helisalvestised[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kirderannikumurde palu [Elektrooniline teavik] / Eesti Keele Instituut. - Tallinn : Eesti Keele Instituut, 2001. - 1 CD-ROM. - Heliplaatide "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre I" (1986 Meloodia) ja "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II "(1989 Meloodia) koondväljaanne. - Tekstid, helinäidised ja kaardiskeemid kommentaaridega. - Salvestatud aastatel 1938, 1962-1982. - Süsteemi nõuded: Windows 95/98/XP, helikaart.
  • Eesti murdepalu. Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti Keele Instituut 2000. Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.
  • Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001. See on ülevaateplaadi /Eesti murdepalu/ (Tallinn 2000) sisuline jätk, mis koondab tähelepanu kirderannikumurdele. Plaat mahutab 26 murdejutustust 12 keelejuhilt.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]