Rakvere vapp

Allikas: Vikipeedia
Rakvere vapp

Rakvere vapp on Lääne-Viru maakonnas asuva Eesti linna Rakvere vapp.

Vapp on kinnitatud 29. aprillil 1994.

Vapi kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Linna ajalooline vapp kujutab endast lõhestatud kilpi, millel asetseb kolmeharuline kahe suure ja kahe väikse valge ümmarguse vääriskiviga vanaaegne kuldne kroon. Kilbi vasak pool on sinine ja parem pool punane, krooni all on kuueharuline kuldne täht, mille südamik asub kilbi jalami ja keskmiku lõikekohal.

Linna vapil on kaks kuju: kilbiga vapp ja kilbita vapp.

Põhjendus[muuda | muuda lähteteksti]

Vapil sümboliseerib kroon kõrgemat võimu ning kuueharuline täht õitsengut.

Vapi kasutamise kord[muuda | muuda lähteteksti]

Kilbita või kilbiga, värvilisena või mustvalgena kasutatakse linna vapi kujutist linnavolikogu, linnavalitsuse, munitsipaalettevõtete ja -asutuste dokumendiblankettidel, pitsatitel, trükistel, kaartidel, ümbrikutel, kuulutustel, meenetel ning nimekaartidel.

Rakvere vapi ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rakvere linna vanimal pitseril on kujutatud kroonitud tarvapead. Järgmine vapp pärineb 1390. aastast, selleks oli kroon vapikilbil ning selle all kuusnurkne täht. 1788. aasta 4. oktoobril kinnitati Rakvere linna vapiks hõbedasel kilbil kuldne kroon ning selle all kuldne kuusnurkne täht. Vapi kujundamisel oli eksitud heraldika reeglite vastu, nimelt metalli ei paigaldata metallile. 18641865 kogus Venemaa Senati Heraldikadepartemang linnade vappide jooniseid ning siis oli Rakvere linna vapiks omapärase nelinurkse kujuga vapikilp, mille väli oli must ja ümbritsetud hõbedase raamiga. mustal väljal üksteise all olevad kroon ja kuusnurkne täht olid kuldsed. 1909. aastal kinnitati vapiks punasepõhjaline kilp ning sellel olevad kroon ja kuusnurkne täht olid kuldsed.

Peale Eesti iseseisvumist 1918. aastal kinnitati 23. augustil 1934 Rakvere linna vapiks sinisepõhjaline kilp kuldse krooni ja kuusnurkse tähega. 16. detsembril 1937 muudeti vappi taas, kilp jagati kaheks võrdseks väljaks, siniseks ja punaseks, keskel olid nagu ka eelmistelgi vappidel kuldne kroon ja kuldne kuusnurkne täht (selline vapikuju on ka praegu kasutusel). Nõukogude ajal linna vappi ei kasutatud, kuid peale Eesti taasiseseisvumist kinnitati 29. aprillil 1994 linna vapp taas.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]