Rakvere staadion

Rakvere staadion
Täisnimi	Rakvere linnastaadion
Asukoht	Kastani puiestee 12, Rakvere, Eesti
Ehitati	1929
Avati	29. mail 1930; 10. septembril 2004 (taasavati)
Renoveeriti	2004
Omanik	Rakvere Linnavalitsus
Haldaja	Rakvere Spordikeskus
Kate	looduslik muru (jalgpalliväljak); Polyton (staadionirada)
Projektijuht	Voldemar Sirotkin (1930)
Mahutavus	1785 istekohta
Staadioniraja pikkus	400 m
Väljaku mõõtmed	104 × 68 m
Koduleht	http://www.rakverespordikeskus.ee/
Võistkonnad
	Rakvere JK Tarvas

See artikkel räägib Rakvere linnastaadionist; Rakveres asub ka Rakvere kunstmurustaadion

Rakvere staadion on mitmeotstarbeline staadion Rakveres. See on Rakvere Spordikeskuse osa ja Rakvere JK Tarva kodustaadion. Staadioni aadress on Kastani puiestee 12.

Staadioni iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Staadioni tribüünidele mahub istuma 1785 pealtvaatajat.^[1] Katusealuseid istekohti on 1100.

Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Ringi pikkus 400 m
Esisirge radade arv 8
Tagasirge radade arv 6
Rajakatte materjal polyton
Odaviskekohti 4
Kaugus- ja kolmikhüppekohti 2
Teivashüppekohti 2
Kõrgushüppekohti 2
Kuulitõukekohti 2
Kettaheitekohti 2
Vasaraheitekohti 1^[2]

Jalgpalliväljaku pikkus on 104 m, laius 68 m. Murukate paigaldati 2004. aastal. Staadion oli 2012. aasta noormeeste U19 vanuseklassi Euroopa jalgpalli meistrivõistluste finaalturniiri üks toimumispaikadest.^[3]

Staadionihoones, mis renoveeriti 2017. aastal, asuvad kergejõustikuruum ja spordialase teeninduse ruumid. Riietusruume on 2, kappe 60, dušikohti 10.^[4]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

20. sajandi alguses^[5] oli Rakvere sporditegemise paigaks nn Palermo lage, mis asus metsas, paari kilomeetri kaugusel kesklinnast. Seal andsid Rakvere poistele esimesi juhatusi ka Aleksander Klumberg ja Jüri Lossmann.

Pärast Vabadussõda avanes Rakvere Kalevil võimalus rajada väike staadion endistele Rakvere mõisa maadele, Rahvaaia tiikide taha. Staadioni ring oli pikkusega 200 m ja 100 m jooksuradu oli neli. Jalgpalli mängiti siis hoopis linna laadaplatsil.^[5]

Kuna soov oli ehitada täismõõtmetega staadion, otsiti linnast sobivamat kohta. Esialgne kava nägi ette staadioni rajamist Rakvere Jumalaema Sündimise kiriku taha veel hoonestamata Tööstuse tänavale, samuti kaaluti võimalust rajada see ikkagi Palermo metsa. Lõpuks hakati staadioni 1927. aastal rajama Suure-Põllu tänava (praegune Vabaduse tänav) lääneküljele, praeguse Rakvere Riigigümnaasiumi kohale. Valmis tasane väljak mõõtmetega 120x60 meetrit, mis kujunes jalgpalliväljakuks. Rakvere linnavolikogu otsusega muudeti ala aga samal aastal Vabaduse platsiks.

Sobiv koht leiti olevat Poska tänava (praegune Kastani puiestee) lääneküljel Rakvere Vallimäe oosi serval – Rakvere Kolmainu kiriku endisel heinamaal. Maa oli seal soine ja niiske, aga siiski kesklinna lähedal. Samale kohale pretendeeris Rakvere tuletõrjeühing oma harjutusväljaku rajamiseks. Linna spordikomisjoni otsusega alustati siiski staadioni rajamist, mille ehituse hind tõusis algsest kallimaks, nii et komisjoni liikmed olid sunnitud võtma isiklike laene ehituse rahastamiseks. Lõplikuks ehituse maksumuseks kujunes umbes 1000 krooni. Rakvere staadion avati 29. mail 1930.^[5]

Kõnesid pidasid linna spordikomisjoni esimees Voldemar Sirotkin ja linnapea Heinrich Avikson, kes lõikas läbi spordirajale pandud rahvuslindi. Heisati riigilipp ning õhus tiirlev lennuk viskas alla tammepärja. Tervitused andsid edasi Eesti Spordi Keskliidu ja spordialaliitude juhid. Seejärel toimusid pehmeks jäänud katendiga staadionil kergejõustikuvõistlused ning päeva lõpetas Rakvere-Tapa linnavõistlus jalgpallis, mille võitis Tapa 2:1.^[6]