Rakvere Õpetajate Seminar

Rakvere Õpetajate Seminar
Asutatud	1912
Kooli tüüp	ametikool
Linn	Rakvere
Maakond	Rakvere kreis, Lääne-Virumaa
Aadress	Piiri 8, Rakvere

Rakvere Õpetajate Seminar oli aastatel 1912–1957 Rakveres pausidega töötanud õppeasutus^[1].

Kool asutati 1912. aasta oktoobris Venemaa keisririigi Riia õpperingkonna rahvakoolide inspektor Aleksander Orlovski juhtimisel. Esialgu, enne oma maja ehitamist, tegutseti Rakveres Tartu tänav 132. 1913 asutati kooli juurde kaheklassiline harjutuskool.^[2]

Rakvere Õpetajate Seminar[muuda | muuda lähteteksti]

1913. aasta sügisel alustati koolimaja ehitustöid. 22. mail 1914 toimus pidulik nurgakivipanek ning 1. augustil olid peahoone välistööd valmis ja asuti kõrvalhoonete ehitamisele. Ehitus valmis lõplikult 1915. aasta sügiseks, olles esimene maja Rakveres, mis sai elektrivalgustuse. Peahoone alumisel korrusel paiknesid kooli juhtkonna ruumid, köök, söökla ja võimla, teisel korrusel väike saal vahetundide tarbeks ja kolmandal magamistuba õpilastele. Kõikidel korrustel olid ka klassid. Peahoone ette rajati munakivisillutisega ringtee ja sõidutee Piiri tänavani ning nende äärde jalgteed. 22. septembril 1916 toimus kooli pidulik sisseõnnistamine.^[2] 1918. aastani oli õppekeel vene keel. Õppetöö kestis neli aastat.^[1] Kooli juhatajana tegutses Riia õpperingkonna rahvakoolide inspektor Aleksander Vassiljevitš Orlovski.

Kool sai töötada veidi üle kahe aasta, pärast veebruarirevolutsiooni võeti Orlovski direktori kohalt maha ja hoone läks sõjaväele. Seminari viimase kursuse lõpetajad jätkasid õppetööd direktori korteris. Veebruari lõpus võtsid kooli üle Saksa väed. 1918. aasta lõpul Saksa väed lahkusid ja kuni 1919. aasta suveni jäi maja Eesti sõjaväe kätte. 11. juunil 1919 määrati Rakvere Õpetajate Seminari direktoriks Voldemar Raam. Tema ülesandeks sai koolihoonete tagasisaamine sõjaväelt ja õpetajate majas asuvalt nakkushaiglalt. Juulis lahkusid sõjaväeosad ja ka haigla ning koolimaja kordaseadmiseni toimus õppetöö Pikal tänaval Viru Maakonna Reaalgümnaasiumi ruumides, Pikk tänav 15. Jaanuaris 1920 lõhkesid peahoones proovikütmisel radiaatorid ja seminar oli sunnitud kolima Malla mõisasse.^[2] Tagasi koolihoonesse koliti 1920. aasta suvel. Aastatel 1919–1932 oli kool 6-klassiline.

1932. aastal hakkas õpetajate seminaride sulgemine. Sama saatus ootas ka Rakvere seminari. Maju nõudis endale kaitseministeerium 1. diviisi staabi, Intendantuuri ja Viru-Järva Kaitseväe Ringkonna staabi paigutamiseks. Sõjaväe kätte läinud koolimaja kohendati ametiruumideks, kõrvalhoonetesse majutati ohvitserid. Staadioni kasutati riviõppusteks ja sportimiseks, majade taha ehitati lasketiir. Direktori korterisse, seadis end sisse 1. Diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson. Eesti sõjaväe kätte jäi seminar 15 aastaks, kuni Teise maailmasõja alguseni.^[2]

Sõja järel olid koolihooned Nõukogude sõjaväe käes. 1945. aastal taasavatud õpetajate seminar alustas tööd Rakvere I Keskkooli ruumides, taotledes samal ajal sõjaväelt endisi hooneid tagasi. 1947 andis sõjavägi põhjalikku remonti vajavad hooned üle. Direktoriks oli Jaan Kurn, kelle eestvõtmisel taastati õppe-katseaed, staadioni kõrvale rajati puuviljaaed. Aastatel 1945–1950 oli seminar neljaklassiline ja õppetöö toimus eesti keeles.^[1] Lisaks algkooliõpetajate ettevalmistamisele hakati koolitama vanempioneerijuhte.^[2]

Rakvere Pedagoogiline Kool[muuda | muuda lähteteksti]

1949. aastal sai direktoriks Jüri Kipper. 1950. aastal nimetati õpetajate seminar ümber pedagoogiliseks kooliks. 1954 ehitati peahoone lõunatiivale juurde stiililt sarnane kolmekorruseline osa, millega saadi ruumi juurde köögile, sööklale, einelauale ja klassidele. 1953. aastal nimetati kool Fr. R. Kreutzwaldi nimeliseks.^[2] Kreutzwaldi nimeline Pedagoogiline kool lõpetas oma tegevuse 1957. aastal. Endine Rakvere Õpetajate Seminari hoone läks Rakvere Internaatkooli kasutusse ning praegu tegutseb seal Rakvere Ametikool.