Raimund Preem
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Raimund Preem (16. detsember 1918 Narva – 5. detsember 1988 Kanepi vald) oli eesti matemaatik ja füüsik.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Raimund Preem oli raamatupidaja poeg.[1]
Lõpetas 1936 Narva 1. Gümnaasiumi, 1940 TÜ matemaatika-loodusteaduskonna. Oli 1941 TÜ astronoomia kateedri vanemlaborant, 1942–43 TÜ füüsika instituudi abiassistent, 1944 teaduslik stipendiaat matemaatikas, 1944–49 TÜ teoreetilise füüsika kateedri assistent, 1949–50 vanemõpetaja, 1951–53 Võru Kohaliku Tööstuse Tehnikumi füüsika ja matemaatika õpetaja, 1953–54 EPA kõrgema matemaatika kateedri õppeülesande täitja, 1954–55 Tartu Tähetorni vanemlaborant, 1955–57 TÜ geofüüsika, teoreetilise mehaanika ja teoreetilise füüsika kateedrite õppeülesande täitja, 1957–67 Eesti NSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi teoreetilise füüsika labori nooremteadur, 1967–71 peainsener, 1971–86 teoreetilise füüsika sektori vaneminsener. Lugenud TÜ-s elementaar- ja kõrgemat matemaatikat, teoreetilist mehaanikat, teoreetilist füüsikat jt kursusi.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkond: teoreetiline ja matemaatiline füüsika; tegelenud ka kvantmehaanika ja tahkiseteooriaga, astronoomia ning kosmoloogia küsimustega. Avaldanud töid tahkiseteooriast (oli üks kristallide lisandtsentrite ja nendega seotud füüsikaliste protsesside teooria loojatest 1960. aastail), huvipakkuvad on tema loodud teooria gravitatsioonikonstandi kasvamisest ja elektrivõnkesiirete teooria. Nõukogude Eesti preemia (1965, kollektiivis). 14 teadustrükist.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- О методе конечных разностeй в квантовой механике. // Тp. ИФА 13 (1961)
- О возможности квазилинейчатой структуры спектра комбинационного рассеяния на колебаниях решетки (kaasautorid K. Rebane, V. Hižnjakov). // Тр. ИФА 20 (1961)
- О нахождении характеристической функции спектра примесного поглощения. // Изв. АН. Физ. Мат. 20 (1971)
- Solar neutrino puzzle and possible variation of gravitational constant (kaasautor L. Palgi). Tartu, 1986.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, III, 269
- Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 277
- II 134
- Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist. Tallinn, 1968–, XIII, 194.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.