Räni-kardhein

Allikas: Vikipeedia
Räni-kardhein
Ceratophyllum demersum var.demersum..JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kardheinalaadsed Ceratophyllales
Sugukond: Kardheinalised Ceratophyllaceae
Perekond: Kardhein Ceratophyllum
Ladinakeelne nimetus
Ceratophyllum demersum
L.

Räni-kardhein (Ceratophyllum demersum) on veesisene taim kardheinaliste sugukonnast kardheina perekonnast.

Räni-kardhein on kosmopoliitse levikuga mageveetaim.

Enamasti kasvab ta toiteaineterikastes seisvates või väga vaikse vooluga veekogudes suvise temperatuuriga 15–30 °C, kinnitudes mudasele põhjale. Vahel esineb ta ka nõrgalt riimveelistes veekogudes.

Taime vars kasvab 1–3 m pikkuseks. Varrel on hulgaliselt külgvõsusid, mis muudab ühe isendi suureks põõsakujuliseks massiks. Iga leht on 8–40 mm pikk. Lehed on 6–12 kaupa männastes. Lehed on terava servaga hammastega, jäigad ja haprad.

Taim on ühekojaline ja õitseb juulist septembrini. Õied on väikesed, umbes 2 mm pikad, kroonlehti on 8 või rohkem ja need on rohekaspruunikad. Samal taimel moodustuvad eraldi isas- ja emasõied.

Räni-kardhein on juurteta lehesarnaste risoididega.

Vili on ogadega 4-5 mm pikkune pähklike.[1]

Räni-kardheina kasvatatakse sageli akvaariumides, sealhulgas külma veega täidetud akvaariumides. Isegi ilma juurteta võib taim kinnituda akvaariumi põhja või akvaariumis olevate esemete külge. Need helerohelised taimed pakuvad suurepärast kaitset vastkoorunud maimudele. Kardheina paljundatakse katkilõikamise teel.

Räni-kardheina kasutatakse veekogude puhastamiseks, sest nad eritavad aineid, mis takistavad tsüanobakterite arengut.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. L.Raudsepp, (1981) Eesti õistaimi, Tallinn: Valgus, lk. 184

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]