Rägapart
| Rägapart | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
_RWD3.jpg) |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Anas querquedula Linnaeus, 1758 |
Rägapart (Anas querquedula) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv ujupart.
Rägapart kuulub soodsas seisundis liikide hulka. Esimest korda kirjeldas teda teaduslikult Carolus Linnaeus aastal 1758.
Sisukord |
[redigeeri] Levila
Rägapart pesitseb enamikus Euroopas ja Aasias Briti saartest Jaapanini. Põhja poole ulatub levila Lõuna-Rootsi, Kesk-Soome, Arhangelski, Irtõši suudme, Jakutski ja Lõuna-Kamtšatkani, lõuna poole Vahemere, Kaspia mere lõunaranniku, Xinjangi ja Sungara ülemjooksuni. Eestis on ta tavaline haudelind. [2]
Rägapart on kõikjal rändlind. Ta talvitub Vahemeremaadel, Aafrikas kuni Lõuna-Aafrikani ja Lõuna-Aasias kuni Suurte Sunda saarteni. [2]
Eestis on ta üldlevinud väikesearvuline haudelind[3], kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 500 – 1000 paarile [4].
[redigeeri] Välimus
Lindu võib mõnikord segi ajada piilpardiga, kuid rägapart on sellest pisut suurem ja tagasihoidlikuma ühetoonilise sulestikuga [2]. Rägapardi üldpikkus on 37–41 cm, tiibade siruulatus 63–69 cm [3]. Ta kaalub 300–550 g [2].
Täiskasvanud isaslinnud on hõlpsasti eristatavad oma pruuni keha ja rinnapiirkonnaga ning erevalge kulmutriibuga, mis ulatub kaugele pea külgedele [2]. Sinakad kattesuled on lennul näha suurte heledate laikudena [2]. Tume rind on samuti paremini märgatav lendaval linnul [2]. Ülejäänud sulestik on hallikas, samuti jalad ja nokk. Emastel asuvad peas nokatüvikuäärne tähn ja tume silmatriip. Sulestik on üldosas sarnane isaspardi omale.
[redigeeri] Elupaik ja eluviis
Rägapart asustab lagesoid ja järvekaldaid, Eestis ka rannaniite. [2]
Rägapart on loomtoiduline. Eriti suur osa tema toidus on limustel. Ta sööb ka veeputukaid ja nende vastseid ning vähilaadseid. Veel sööb ta veetaimede võrseid, lehti ja juurikaid. [2]
Rägapart on tähtis jahilind, kuid töönduslikes kogustes teda ei kütita, sest ta talvitub kaugetel maadel ja lahkub sügisel väga vara. [2]
[redigeeri] Viited
- ↑ BirdLife International (2004). Anas querquedula. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Välja otsitud 9. mai 2006.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 2,9 "Loomade elu", 6. kd., lk. 102-102
- ↑ 3,0 3,1 L. Jonsson, "Euroopa linnud". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000, lk. 94–95
- ↑ 4,0 4,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
