Puurimine

Allikas: Vikipeedia
Puuripadrun ehk spindel

Puurimine on üheks levinuimaks augu valmistamise viisiks. Puurimisel kasutatakse lõikeriistana puuri, mis võimaldab saada auku nii täismaterjalis kui ka suurendada sissepuuritud augu läbimõõtu. Puurimisel on pealiikumine pöörlev, ettenihkeliikumine sirgjooneline.

Tavalistel puurpinkidel antakse mõlemad liikumised puurile: puur pöörleb olles kinnitatud pingi spindlisse ja samaaegselt liigub töödeldava tooriku sisse, mis on kinnitatud liikumatult töölauale.

Puurimise otstarve[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puurimine on tegevus aukude saamiseks erinevates materjalides nende töötlemise käigus, mille eesmärgiks on:

  • Aukude tegemine keermestamiseks, avardamiseks, hõõritsemiseks või laiemaks treimiseks;
  • (tehnoloogiliste) aukude tegemine nendes elektrikaableid, ankurpolte, toestuselemente jne. paigutamiseks;
  • toorikute (lõigu) eraldamine materjali liistudest;
  • purustatavate konstruktsioonide nõrgemaks muutmine;
  • lõhkeaine paigutamine loodusliku kivi kaevandusel.
  • hammaste puurime hambaarsti töövõttena

Tööpingid ja tööriistad puurimiseks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Silindriliste aukude puurimist, aga ka mitmetahuliste (kolmnurksete, ruudukujuliste, viie- ning kuuetahuliste, ovaalsete) aukude puurimist tehakse spetsiaalsete lõiketööriistade – puuride – abil. Sõltuvalt töödeldava materjali omadustest valmistatakse nõutava suuruse ning tüübi puure järgmistest materjalidest:

  • Süsinikterased: puu, plastmasside, pehmete metallide puurimine ning ülepuurimine.
  • Vähelegeeritud terased: puu, plastmasside, pehmete metallide puurimine ning ülepuurimine. Võrreldavalt süsinikterastega on suurendatud kuumakindlus (kuni 250 °C) ning puurimise kiirus.
  • Kiirlõiketerased: kõikide konstruktsiooniliste materjalide puurimine nende mittekarastatud seisus. Kuumakindlus on kuni 650 °C.
  • Kõvasulamiga varustatud terased: mittekarastatud teraste ning värvmetallide puurimine suurtel kiirustel. Kuumakindlus on kuni 950 °C. Võivad olla tervik-, pealejoodetud või vahetatavate plaatidega.
  • Teemandiga varustatud terased: kõvade materjalide, klaasi, keraamika ning kivide puurimine.

Puurimise operatsioone sooritatakse järgmistel tööpinkidel:

  • Vertikaal-puurpingid: puurimine on põhioperatsioon.
  • Horisontaal-puurpingid: puurimine on põhioperatsioon.
  • Vertikaal-sisetreipingid: puurimine on abioperatsioon.
  • Horisontaal-sisetreipingid: puurimine on abioperatsioon.
  • Vertikaal-freespingid: puurimine on abioperatsioon.
  • Horisontaal-freespingid: puurimine on abioperatsioon.
  • Universaal-freespingid: puurimine on abioperatsioon.
  • Treipingid: puur on liikumatu, ja töödeldav toorik keerleb.

Ja samuti käsiriistadel:

  • Mehaanilised trellid: puurimine toimub inimese muskeljõu kasutamisel.
  • Elektritrellid: puurimine transporditava elektertööriista montaažil (sealhulgas löök-pöördpuurimine).
  • Perforaatorid.

Materjalide lõikamise protsesside lihtsustamises kasutatakse järgmised meetmed:

Puurimise liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Silindriliste aukude puurimine;
  • Mitmetahuliste ning ovaalsete aukude puurimine;
  • Silindriliste aukude ülepuurimine (läbimõõdu suurendus);
  • Tsenterpuur: materjali vähese koguse läbipuurimine teise puuri asetamiseks (näiteks, sügaval puurimisel) või detaili tagakese abil fikseerimiseks;
  • Sügav puurimine: puurimine augu 5 või enama läbimõõdu arvude sügavusele. Tihti nõuab spetsiaalseid tehnilisi lahendusi.

Jahutamine puurimisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suureks probleemiks puurimisel on puuri ning töödeldava materjali ülekuumenemine hõõrumise tõttu. Puurimise kohas võib temperatuur ulatuda kuni mitmesaja kraadini Tselsiuse skaalal.

Ülekuumenemisel võib materjal hakata põlema või sulama. Paljud terased kaotavad ülekuumenemisel kõvadust, mille tulemusena teraspuuride lõikeservad kuluvad kiiremini, ja selle pärast hõõrdumine aina suureneb, mis tulemusena viib puuride kiire rivist väljalangemiseni ning puurimise efektiivsuse järsu langemiseni. Analoogselt, kõvasulamipuuri või vahetatavate plaatidega puuri kasutamisel kõvasulam kaotab ülekuumenemise tagajärjel kõvadust ning algab lõikeserva plastiline deformatsioon, mis on ebasoovitav kulumise liik.

Kuumenemise tõrjeks kasutatakse jahutamist jahutatavate emulsioonide või määrde-jahutusvedelike (MJV) abil. Pingi peal puurimisel on tihti võimalik organiseerida vedeliku andmist vahetult puurimise kohale. Jahutusvedeliku andmist võib samuti teostada kanalite kaudu puuris, kui tööpink seda võimaldab. Selliseid kanaleid tehakse paljudes tervikterastes ning kõikides korpusterastes. MJV sisemist andmist on vaja sügavate aukude puurimisel (10 ning enama läbimõõdu arvu sügavusele). Seejuures on vajalik mitte niivõrd jahutamine ise, kuivõrd laastu eemaldamine. MJV surve viib laastu lõikamise tsoonist eemale, mis aitab vältida selle paketeerimist või korduvat lõikamist. Kui sel juhul pole võimalik tagada MJV andmist, siis tuleb sooritada puurimist puuri perioodiliste väljaviimistega laastu eemaldamiseks. Kuid selline meetod on äärmiselt vähetootlik.