Busan

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Pusan)
Busan

[ pus'an ]
korea 부산
Busan

Pindala: 763 km²
Elanikke: 3 596 100 (2008)

Koordinaadid: 35° 9′ N, 129° 3′ E35.15129.05koordinaadid: 35° 9′ N, 129° 3′ E
Busani asend Koreas
Vaade linnale

Busan (haldusüksusena 부산 광역시 (Busan Gwangyeoksi)) on sadamalinn Lõuna-Korea kagutipus.

Busan on riigi suuruselt teine linn. Vahel on teda kutsutud ka Lõuna-Korea lõunaosa pealinnaks. Linn asub piki Jaapani mere (Idamere) Korea väina rannikut ja on ka regiooni suurim sadamalinn.

Linna elanikeks olid pikka aega jaapanlased (Jaapan ei ole linnast kaugel). Busanil on olnud tähtis strateegiline roll Korea kogu ajaloo vältel. Jaapan kasutas maailmasõdade ajal seda linna peamise tugipunktina teel mandrile.

Alates 1963. aastast on Busan olnud provintsi õigustega linn.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna nimi on korea uues omaladinas Busan, McCune-Reischaueri transkriptsioonis Pusan, Hangeulis 부산 ja Hanjas 釜山.

Nimi tähendab 'pajamägi'. Kuidas linn selle nime sai, ei ole teada. Igatahes kasutati nime Busan-po juba 15. sajandil.

Nime jaapanikeelsed vormid on Fusan ja Fuzan. Ka eesti keeles nimetati linna varem "Fusan". Venekeelne nimi on Пусан (1930. aastatel kasutatud jaapanipärane vorm on Фузан).

Asend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linn asub Nakdongi jõe suudmealal kitsas orus mägede vahel, mistõttu ta ei saa laieneda ida ega lääne suunas ning on väga tihedalt asustatud. Linnast lääne poole jääb Kumjungi mägi. Elamurajoonid on ehitatud mäenõlvadele. Kagus on Jaapani mere (Idamere) rannik.

Linna pindala on 436 km².

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiina impeeriumi tähtsa sadamalinna Busani okupeerisid 1592 jaapanlased, kelle jaoks see oli tähtis väliskaubanduse baas. Jaapani väed jäid linna 1598. aastani.

1876. aastal oli Korea sunnitud avama linna jaapanlastele kauplemiseks ja sissetändeks. Aastal 1883 algas Busani sadama kaudu väliskaubandus ka teiste riikidega.

Korea sõja ajal oli Busani ümbrus ainuke Lõuna-Korea piirkond, kuhu Põhja-Korea väed ei suutnud tungida. Augustist septembrini 1950 oli seal ÜRO vägede sillapea. Sõjapõgenikud suurendasid linna elanike arvu üle kahe korra.

1988. aasta suveolümpiamängude ajal peeti Busanis purjeregatt, millel Tõnu ja Toomas Tõniste võitsid klassis 470 hõbemedali.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kumjungi mägi on pusanlaste vaba aja veetmise koht.

Linna põhjaosas on Pusani Riiklik Ülikool (asutatud 1945). Ülikooli ümbruses on üliõpilaste kohvikud, baarid ja vabaõhu-nuudlirestoranid.

Jagalchi turg asub sadama lähedal. Müügiletid asuvad kitsastel tänavatel. Turul müüakse värsket kala ja muid meresaadusi.

Hyondai supelrannas käivad inimesed kogu Lõuna-Koreast.

Kyongboki palee laskis ehitada 1394. aastal Yi dünastia esimene valitseja. Changdoki palees on palju reliikviaid. Toksu palees (rajatud 1593) on rahvusmuuseum ja kunstimuuseum.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arv oli:

  • 1970. aastal 1 881 000
  • 1995. aastal 3 813 814.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nakdongi jõe suue on suurepärane sadamakoht. Busan on Lõuna-Korea tähtsaim sadamalinn. Suurem osa riigi väliskaubandusest toimub Busani sadama kaudu.

Busan on tähtis tööstuslinn. Linnas toodetakse laevu, autosid, tekstiilitooteid, malmi ja terast, elektroonikatooteid, vineeri, keemiatooteid, paberit, rehve ja muid kummitooteid, külmutatud mereande ja kalavõrke. Linnas on ka laevaremonditehaseid ning soojus- ja hüdroelektrijaamu.

Peamiselt kohalikuks tarbimiseks tegeldakse ka kalapüügi ja põllumajandusega.

Busani lähedal on kuumaveeallikad, mille juures on kuurort.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Busan oli juba Hiina impeeriumi ajal tähtis sadamalinn. Busani sadam ehitati tänapäevasel kujul välja Jaapani ülemvõimu ajal (19051945).

Linnaosade vahelise ühenduse tagab tihe tunnelite võrgustik. Ka läbi linna jooksevad kaks kiirteed, mis ühendavad Korea lõunaosa kiirteega nr 1, mis on tähtis ühendustee pealinna Souliga.

Busani linna teenindab Gimhae rahvusvaheline lennuväli, mis asub Gimhae linnas.

Busan on Soulist tuleva raudtee lõppjaam.

Kuigi linnas on hetkel käigus kaks metrooliini ja ehitamisel kolmas (metroo ehitamist alustati 1980, tugineb ühistransport peamiselt bussidele.

Busani territooriumil on ka Gupo sild.

Kultuur ja haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale Pusani Riikliku Ülikooli (asutatud 1945) on linnas veel 13 ülikooli ja 7 muud kõrgkooli.

Ülikoolid on:

  • Kyungsungi Ülikool (asutatud 1955)
  • Kosini Ülikool (1946)
  • Tongmyongi Infotehnoloogiaülikool (1977)
  • Dongseo Ülikool (2001)
  • Donga Ülikool (1947)
  • Dongei Ülikool (1979)
  • Pukyoungi Ülikool (1996)
  • Busani Riiklik Pedagoogikaülikool (1946)
  • Pusani Riiklik Ülikool (asutatud 1945)
  • Busani Välisõpingute Ülikool (1959)
  • Pusani Katoliiklik Ülikool
  • Korea Mereväeülikool
  • Youngsani Ülikool (1973)
  • Silla Ülikool (1954)

Pärast uue omaladina kasutuselevõttu ei pea ülikoolid muutma oma nimetust, kui nad seda ei soovi. Seetõttu kasutavad mõned ülikoolid endiselt nimekuju Pusan.

Toksu palees on rahvusmuuseum ja kunstimuuseum.

Busanis toimuvad rahvusvahelised filmifestivalid.

Muud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Busanis toimusid 2002. aasta Aasia mängud.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Busani sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: