Punane tolmpea

Allikas: Vikipeedia
Punane tolmpea
Cephalanthera rubra 02 Luxemburg.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Käpalised Orchidaceae
Perekond: Tolmpea Cephalanthera
Liik: Punane tolmpea
Ladinakeelne nimetus
Cephalanthera rubra
L.
Sünonüümid
  • Epipactis rubra (L.) All.
  • Serapias rubra L.

Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on käpaliste sugukonna tolmpea perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.

Taim on oma eredate lillakasroosade õitega üks Eesti eksootilisema välimusega orhideesid.

Eesti Orhideekaitse Klubi valis punase tolmpea 2010. aasta orhideeks.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tumedate, sinakasroheliste lehtedega ja pisut võnkliku varrega punane tolmpea kasvab kuni 50 cm kõrguseks (Eestist on leitud ka 1 m kõrgune taim). Suuri õisi on taimel kuni kümmekond ja need puhkevad jaanipäeva paiku. Mullas on taimel pikkade juurtega peenike risoom, mis mõnikord moodustab kõrvalharudel tütartaimi. Uued taimed võivad areneda ka juurepungadest.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Putuktolmlejana meelitab punane tolmpea oma ereda õievärviga ligi mesilasi, kuigi tema õites ei olegi nektarit. Taim kasutab ära asjaolu, et putukad tajuvad punaseid ja siniseid värvusi sarnastena. Olles saanud magusa suutäie sinistest kellukaõitest, loodavad putukad sama ka sarnastena tunduvatelt tolmpeaõitelt. Tolmpea viljad on püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega.

Kasvukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lubjalembese taimeliigina kasvab punane tolmpea Eestis peamiselt loometsades, aga ka põõsastikes, kuivades männikutes, mõnikord ka paeklibustel teeservadel. Taimed eelistavad poolvarju, lausa lagedal kohtab neid harva. Eestis võib punast tolmpead näha läänesaartel, Mandri-Eesti lääneosas ja Pandiveres. Selle liigi leviku põhjapiir pole meist kaugel — Lõuna-Soomes kuulub ta juba väga haruldaste taimede hulka.

Punase tolmpea taimed elavad aastakümnete vanuseks, kuid igal aastal ei pruugi otsija neid leida. Üsna reeglipäraselt jätavad taimed aeg-ajalt kasvuaastaid vahele ja võivad niimoodi puhata korraga kuni kaks aastat. Pärast puhkust on taimed sageli isegi suuremad ja tugevamad, sest vahepeal on neid toitnud juurtel elav seeneniidistik. Punane tolmpea on väga tundlik niitmise või noppimise suhtes ja see võib taime isegi tappa.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Punase tolmpea õied