Puerto Rico saar

Puerto Rico
Ümbritseb	Kariibi meri
Saarestik	Suured Antillid
Koordinaadid	18° 12′ N, 66° 24′ W
Pindala	8897 km²
Rannajoone pikkus	501 km
Kõrgeim koht	Cerro de Punta (1338 m)
Elanikke	3 994 259 (2007) 448,9 in/km²

Puerto Rico on saar Lääne-Indias, üks Suurtest Antillidest. See moodustab Puerto Rico Ühenduse põhiosa.

Saare pindala on 8897 km².

Pinnamood

Saar on mägine, kõrgus kuni 1338 meetrit.

Puerto Rico on väga mägine (mäed katavad sellest umbes 60%), välja arvatud rannik. Seal esineb vihmametsi, kõrbeid, koopaid, randu ja jõgesid. Saarel on kolm peamist ala: mägine sisemaa, lauge rannik ja karstiala.

Mägise sisemaa moodustab mäeahelik, mida kutsutakse Cordillera Central. Suurimad mäed on Cerro La Punta (1338 m), Rosas (1267 m), Guilarte (1205 m), Tres Picachos (1204 m) ja Maravilla (1182 m).

Rannikumadalikud ulatuvad põhjas 13–19 km sisemaale ja 3–13 km lõunas. Karstiala asub Puerto Rico põhjaosas. See koosneb vulkaanilisest kivimist, mida vesi on ajajooksul töödelnud. Lubjakivi osas leidub mitmeid koopaid, vajumisauke, lubjakivikaljusid ja teisi karstile omaseid nähtusi.

Puerto Ricos on mitmeid olulisi koopaid. Näiteks Rio Camuy voolab osaliselt maa all, olles nii maailma suuruselt kolmas maa-alune jõgi. Seal leidub rohkelt stalaktiite, stalagmiite ja ka nahkhiiri.

Geoloogiline ehitus

Puerto Rico koosneb juura ja eotseeni vulkaanilistest ja plutoonilistest kivimitest, mida katavad noorema oligotseeni aegsed kuni hiljutiste karbonaat- ja settekivimite kihid. Enamik koobaste ja karsti topograafiast saarel esineb saare põhjaosas ja selle moodustavad oligotseeniaegsed kuni tänapäevased karbonaatkivimid. Vanimad kaljud on umbes 190 miljonit aastat vanad ja asuvad Sierra Bermejas, saare edelaosas.

Puerto Rico asub Kariibi ja Põhja-Ameerika laama piiril. Nende laamade vahelise liikumise tulemusena deformeerub saar ka praegu. See liikumine võib põhjustada maavärinaid ja tsunamisid. Selline seismiline tegevus ja maalihked on kõige suuremateks geoloogilisteks ohtudeks saarel. Viimane suurem maavärin, mille magnituudiks hinnatakse 7,5, leidis aset 11. oktoobril 1918. Maavärina epitsenter oli Aguadilla rannik ja sellega kaasnes ka tsunami.

Kliima

Puerto Rico kliima on mereline troopiline ja sealne keskmine temperatuur on 27 °C ning enamik aastast on päikseline. Idast puhuvad tuuled hoiavad temperatuuri ja sademed mõõdukatena. Saare keskmises osas on temperatuurid mõnevõrra madalamad (22–25 °C ).

Maist oktoobrini sajab kahekordselt (võrreldes ülejäänud aastaga) ja sel ajal on ka orkaanide hooaeg. Novembrist aprillini on jällegi üsnagi kuiv periood. Üldiselt on põhjarannikul kaks korda rohkem sademeid kui lõunarannikul. Põhjarannikul sajab aastas umbes 1550 mm sademeid, samas lõunarannikul vaid 910 mm. Puerto Rico on avatud Kariibi mere tsüklonitele, kuid seda tunduvalt vähem kui Jamaica, Kuuba ja Väikesed Antillid. Õhk on saarel väga niiske, keskmine õhuniiskus on ligikaudu 80%.

Veestik

Kuna Puerto Rico on üsnagi lühike ja seal on idast läände jooksev mäeahelik, siis pole seal pikki jõgesid ega suuri järvi.

Puerto Ricos on üle viiekümne jõe. Pikim jõgi on Grande de Arecibo, mis voolab põhjarannikule. Teised jõed on La Plata, Cibuco, Loíza ja Bayamón, mis suubuvad samuti põhja, ja Grande de Añasco, mis suubub läände. Seal on teisigi alalisi jõgesid ja need suubuvad peamiselt põhja või läände. Enamus jõgesid, mis suubuvad lõunasse, on hooajalised, kuid vaatamata sellele võivad vihmahooajal põhjustada üleujutusi.

Puerto Ricos pole looduslike järvi, kuid seal on 15 veehoidlat, mis on tammidega tehtud suurematele jõgedele. Need on loodud hüdroelektri tootmiseks ja põldude niisutamisteks. Vaatamata sellele moodustab hüdroelekter saare energiast vaid 1%. Saarel leidub looduslikke laguune: Condado, San Jose, Piñones, Torrecillas, Joyuda ja Laguna Tortuguero.