Puerto Rico saar
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Puerto Rico on saar Lääne-Indias, üks Suurtest Antillidest. Ta moodustab Puerto Rico Ühenduse põhiosa.
Saare pindala on 8897 km².
Sisukord |
Pinnamood [muuda]
Saar on mägine, kõrgus kuni 1338 meetrit.
Puerto Rico on väga mägine (mäed katavad sellest umbes 60%), välja arvata rannik. Seal esineb vihmametsi, kõrbeid, koopaid, randu ja jõgesid. Saarel on kolm peamist ala: mägine sisemaa, lauge rannik ja karstiala.
Mägise sisemaa moodustab mäeahelik, mida kutsutakse Cordillera Central. Suurimad mäed on Cerro La Punta (1338 m), Rosas (1267 m), Guilarte (1205 m), Tres Picachos (1204 m) ja Maravilla (1182m).
Rannikumadalikud ulatuvad põhjas 13 kuni 19 km sisemaale ja 3 kuni 13 km lõunas. Karstiala asub Puerto Rico põhjaosas. See koosneb vulkaanilisest kivimist, mida vesi on ajajooksul töödelnud. Lubjakivi osas leidub mitmeid koopaid, vajumisauke, lubjakivi kaljusid ja teisi karstile omaseid nähtuseid.
Puerto Ricos on mitmeid olulisi koopaid. Näiteks Rio Camuy voolab osaliselt maa-all, olles nii maailma suuruselt kolmas maa-alune jõgi. Seal leidub rohkelt stalaktiite, stalagmiite ja ka nahkhiiri.
Geoloogia [muuda]
Puerto Rico koosneb juura ja eotseeni vulkaanilistest ja plutoonilistest kivimitest, mida katavad noorema oligotseeni aegsed kuni hiljutiste karbonaat- ja settekivimite kihid. Enamik koobaste ja karsti topograafiast saarel esineb põhja osas ja selle moodustavad oligotseeni aegsed kuni tänapäevased karbonaatkivimid. Vanimad kaljud on umbes 190 miljonit aastat vanad ja asuvad Sierra Bermejas, saare edelaosas.
Puerto Rico asub Kariibi ja Põhja-Ameerika laamide piiril. Nende laamide vahelise liikumise tulemusena deformeerub saar ka praegu. See liikumine võib põhjustada maavärinaid ja tsunameid. Selline seismiline tegevus ja maalihked on kõige suuremateks geoloogilisteks ohtudeks saarel. Hiliseim suurem maavärin oli 11. oktoobril 1918 ja selle võimsuseks hinnatakse 7,5 magnituudi. Maavärina epitsenter oli Aguadilla rannik ja sellega kaasnes ka tsunami.
Kliima [muuda]
Puerto Rico kliima on mereline troopiline ja sealne keskmine temperatuur on 27 ° C ning enamus aastast on päikseline. Idast puhuvad tuuled hoiavad temperatuuri ja sademed mõõdukatena. Saare keskmises osas on temperatuurid mõnevõrra madalamad (22 ° C kuni 25 ° C ).
Maist oktoobrini sajab kahekordselt (võrreldes ülejäänud aastaga) ja sel ajal on ka orkaanide hooaeg. Novembrist aprillini on jällegi üsnagi kuiv periood. Üldiselt on põhjarannikul kaks korda rohkem sademeid kui lõunarannikul. Põhjarannikul sajab aastas umbes 1550 mm sademeid, samas lõunarannikul vaid 910 mm. Puerto Rico on avatud Kariibi mere tsüklonitele, kuid seda tunduvalt vähem Jamaika, Kuuba ja Väikeste Antillidega võrreldes. Õhuniiskus on saarel väga kõrge, aastaläbilõikes umbes 80 %.
Veestik [muuda]
Kuna Puerto Rico on üsnagi lühike ja seal on idast läände jooksev mäeahelik, siis pole seal pikki jõgesid ega suuri järvi.
Puerto Ricos on üle viiekümne jõe. Pikim jõgi on Grande de Arecibo, mis voolab põhjarannikule. Teised jõed on La Plata, Cibuco, Loíza, ja Bayamón, mis suubuvad samuti põhja, ja Grande de Añasco, mis suubub läände. Seal on teisigi alalisi jõgesid ja need suubuvad peamiselt põhja või läände. Enamus jõgesid, mis suubuvad lõunasse, on hooajalised, kuid vaatamata sellele võivad vihmahooajal põhjustada üleujutusi.
Puerto Ricos pole looduslike järvi, kuid on seal on 15 veehoidlat, mis on tammidega tehtud suurematele jõgedele. Need on loodud hüdroelektri tootmiseks ja põldude niisutamisteks. Vaatamata sellele moodustab hüdroelekter saare energiast vaid 1%. Selle eest on saarel mitmed looduslikud laguunid. Nendeks on Condado, San Jose, Piñones, Torrecillas, Joyuda ja Laguna Tortuguero.
