Prästvike
| Prästvike | |
|---|---|
 | |
| Väljavool | Prestviigi oja |
| Valgla suurus | 9,2 km² |
| Pindala | 40,6 ha |
| Pikkus | 1,09 km |
| Laius | 520 m |
| Keskmine sügavus | 0,3 m |
| Suurim sügavus | 0,5 m |
| Koordinaadid | 58° 59′ 36″ N, 23° 13′ 20″ E |
  | |
Prästvike (ka Kirikuviik, Prestviik, Prest vike) on järv Läänemaal Vormsi vallas Hullo ja Suuremõisa külas, Vormsi maastikukaitsealal Prästviigi piiranguvööndis.
Järve pindala on 40,6 ha (saartega 40,7 ha). Kaldajoone pikkus on 3463 m, valgla pindala on 9,2 km².[1] Vormsi saare järvede hulgas on ta suurim järv.
Veerežiim[muuda | muuda lähteteksti]
Prästvike järv on rohketoiteline väikese veemahuga hääbuv avalik veekogu. Selle piiranguvöönd on 100 m. Järvest umbes 400 m loodesse jääb Suurallikas.[1]
Järve vesi on läbipaistev kuni põhjani[2], keskmine sügavus on 0,3 m, suurim sügavus aga 0,5 m[1]. Selle pH-tase on neutraalne, hapnik alaküllastunud, mistõttu võib veekogul olla mõjutusi allikaveest. Järves on palju lahustunud orgaanilist ainet, lämmastikku ja sulfaate. Fosfori koguse järgi on vee omadused head, hapniku küllastuse järgi aga kehvad.[2]
Järves toimub veevahetus 27 korda aastas.[1]
Elustik[muuda | muuda lähteteksti]
Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]
Prästvike järv on makrofüüdijärv ehk suurtaimerikas järv.[1] Lahes leidub rohkelt kaldaveetaimi, seal levivad kinnikasvamisele iseloomulikud liigid. Nii on veekogu nõgu 85–90% ulatuses kinni kasvanud. Sellele protsessile viitab ka ujutaimede ja veesisese taimestiku esinemine. Veesiseses taimestikus leidub enim nelja liiki mändvetiktaimi (Charophyta), vesihernest (Utricularia vulgaris) ja üksikuid sambla isendeid.[2]
Järves leidub ka mitmeid taimeliike, mis on looduskaitse all. Eestis on II kaitsekategooriasse arvatud soohiilakas (Liparis loeselii), harilik muguljuur (Herminium monorchis) ja kärbesõis (Ophrys insectifera), III kategooriasse kuulub aga näiteks soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) ja lodukannike (Viola uliginosa).[2]
Kalastik[muuda | muuda lähteteksti]
Järve kalastik pole väga liigirikas, kuid leidub mitmeid levinud liike, näiteks ahvenaid (Perca fluviatilis), särgi (Rutilus rutilus), hauge (Esox lucius) ja roosärgi (Scardinius erythrophthalmus), kellest viimane on veekogus kõige arvukama levikuga. Kaitsealuseid liike järves ei esine.[2]
Linnustik[muuda | muuda lähteteksti]
Prästvike järve kasutavad elupaigana mitmed looduskaitse all olevad linnuliigid. Näiteks kuuluvad Eesti II kaitsekategooriasse koldjas selaginell (Selaginella selaginoides), III kategooriasse aga rooruik (Rallus aquaticus), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), täpikhuik (Porzana porzana) ja roo-loorkull (Circus aeruginosus).[2]
Makroselgrootud[muuda | muuda lähteteksti]
Veekogust on leitud ka erinevaid kiililiike, täpsemalt suur- (Leucorrhinia pectoralis) ja valgelaup-rabakiile (Leucorrhinia albifrons). Mõlemad liigid on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse, suur-rabakiil kuulub ka Eesti punasesse raamatusse (2008).[2]
Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Prästvike järv kuulub Vormsi maakaitsealale, mille eesmärk on kaitsta kergesti rikutavaid loodus- ja pärandkultuurmaastike ning seal leiduvaid haruldasi liike. Samuti kuulub piirkond nii Väinamere linnualana (keskkonnaregistri kood EE0040001) kui ka Väinamere loodusalana (keskkonnaregistri kood EE0040002) Euroopa Liidu Natura 2000 koosseisu.[2]
Prästvike järve keskkonnaregistri kood on VEE2045600.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Keskkonnaportaal (s. a.) Prästvike. https://register.keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/8375795.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Ott, Ingmar jt (2012). Rannikujärvede uurimiste tulemused. – Rannikulõukad Eestis ja Läänemere keskosas. Arengulugu, geoloogia ja hüdroloogia, elustik ning looduskaitseline väärtus. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Keskkonnaamet, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus.