Protoplasma

Allikas: Vikipeedia

Protoplasma (vanemas kirjanduses ka elav ollus, alglima) on organismi raku elusaine. Tänapäeva teaduskirjanduses seda mõistet peaaegu ei kasutata. Protoplasma hõlmab rakuplasma ehk tsütoplasma ja tuumaplasma ehk karüoplasma[1]

Valkude, süsivesikute, rasvade, lipoidide, mitmesuguste soolade kolloidne süsteem või geel vees. Protoplasmas on 70–80% vett, täiskasvanud inimesel keskmiselt 73%.

Protoplasma esineb tsütoplasmana ja karüoplasmana.

Mõiste ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Termini võttis kasutusele 1825[viide?] või 1839[viide?] Jan Purkyně ühes ettekandes, kus ta defineeris seda primitiivse ollusena taimede ja loomade lootekeha rakkudes. Analoogsed mõisted olid samuti Purkyně kasutatud "kambium" ning "sarkood", mida Félix Dujardin kasutas esimest korda 1835 ainuraksete juurjalgsete puhul. Hugo von Mohl võttis selle rakusisese moodustise kohta kasutusele sõna "protoplasma".

19. sajandil ning 20. sajandi alguses kasutati terminit "protoplasma" laialdaselt biokeemias, meditsiinis, ensümoloogias jm.[2]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Meditsiinisõnastik, lk 618, 2004.
  2. Otto Cohnheim, "Enzymes", 1st ed 1912

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]