Prostituut

Allikas: Vikipeedia

Prostituut on seksitöötaja, prostitutsiooniga tegelev isik ehk prostitueerija, seksiteenuste osutaja ja osutaja.

Mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

1970. aastate lõpust on hakatud soovitama ametlikult registreeritud teenuseosutaja kohta terminit "seksitöötaja",[1][2] mis hõlmab ka erootilisi tantsijaid, pornonäitlejaid jmt. Halvustavaid nimetusi: lits, lirva, libu, lõbutüdruk, lõbunaine, hoor. Paljud neist nimetustest on slängis ja üldkeeles kasutusel ka teistes tähendustes.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ida-Aasias olid prostituudid sageli heade kommetega ja kõrgesti austatud. Hiinas võisid nad tantsida, laulda, mängida muusikariistadel, vestelda värssides jne.[3] Seesugune kombestik levis alates 6. sajandist ka mujale, kujundades Jaapanis oiran'ide[4] ja geišade[5][6], Koreas kisaengiide[7][8] traditsiooni jne.

Vana-Kreeka ühiskonnas olid prostituudid sõltumatud ning sageli mõjukad naised. Eraldi kihi moodustasid hetäärid. 6. sajandil eKr rajas Solon esimese lõbumaja Ateenas. 5. sajandist eKr on teada ka hinnad: üks obool ehk kuuendik drahmi, mis oli umbes lihttöötaja päevapalk. Vana-Roomas oli sarnane prostituutide süsteem nagu Kreekaski. Impeeriumi laienedes arenes välismaalt toodud orjade kasutamine prostituutidena.

Kristluse leviku tõttu hakati takistama prostituutide tegevust, kuna kristluses on inimese keha Kristuse ihu.[9]

17.–18. sajandi Euroopas arenes välja kurtisaanide staatus. Algselt oli kurtisaan (prantsuse keeles courtisane) feodaalse valitseja õuedaam või lemmik, kuid õige pea hakkas see mõiste tähendama kõrgemasse seltskonda kuuluvat ja mõjukat prostituuti.[10]

Tänavaprostituut Mehhikos Tijuanas
Prostituudid Saksamaal (2001)

Tegevusvormid[muuda | muuda lähteteksti]

Prostituudid võivad töötada mitut tüüpi lõbumajades või iseseisvalt (st ametlikult registreeritud teenuseosutajana). Riigiti on nende tegevus reguleeritud erinevalt.

  • Iseseisvalt tegutsevad prostituudid võivad seksuaalteenuseid pakkuda tänavatel, parkides, parkimisplatsidel, bensiinijaamades, sadamates, randades, baarides, restoranides, hotellides, klubides, diskoteekides ja muudes avalikes kohtades. Seksuaalteenuste osutamine toimub enamasti mujal (autos, korteris, hotellitoas vm). Iseseisvalt tegutsevaid prostituute võib leiduda ka suurtel rahvakogunemistel, pidustustel, festivalidel, spordivõistlustel, palverändurite peatus- ja sihtkohtades, sõjavägede peatus- ja puhkepaikades jm. Enamasti tegutsevad iseseisvad prostituudid iseseisvalt ja sõltumatult, kuid nad võivad olla seotud ka vahendajatega.
  • Eskortteenus võib tähendada prostituudi (call-girl) tellimise võimalust soovitud kohta telefoni või interneti teel. Eskort-teenus võib teises tähenduses olla ka vastava tasu eest kellegi saatmine, kaaslaseks olemine, kellegagi koos viibimine seltskondades, pidudel vm, niihästi koos seksimisega kui ka ilma selleta.
  • Homoseksuaalseid teenuseid osutavad geiprostituudid võivad olla nii nägusad noormehed (inglise keeles hustlers, rent boys) kui ka naiselikud ladyboy'd. Lesbi-prostituudid on enamasti poisilikud tomboy'd.
  • Meesprostituudid (gigolos) teenindavad rikkaid naisturiste näiteks Türgis, Egiptuses jm.
  • Telefoniseks on võimalus tasulisele telefoniliinile helistades vestelda seksiteenuse osutajaga erootilistel teemadel.
  • Küberseks on enamasti prostituudi erootiline tegevus tasulisel interneti kanalil veebikaamera ees.

Inimõigused[muuda | muuda lähteteksti]

Prostituutide õiguste kaitsmisega tegelevad mitmed organisatsioonid. 2003. aastast tähistatakse 17. detsembrit seksitöötajate vastu suunatud vägivalla lõpetamise päevana.[11] "Punane vihmavari" on seksitöötajate õiguste kaitse sümbol Euroopas.[12] Amnesty International võttis 2015. aastal seksitöötajate õigused kaitse alla inimõigustena.[13][14][15]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Merriam-webster.com[1]
  2. Weitzer, Ronald (2009). "Sociology of Sex Work". Annual Review of Sociology. 35: 213–234.
  3. "Famous Prostitutes in Chinese History". [2]
  4. "Oiran". The Kyoto Project.[3]
  5. Aihara, Kyoko. Geisha: A Living Tradition. London: Carlton Books, 2000. ISBN 1-85868-937-6, ISBN 1-85868-970-8.
  6. Downer, Lesley. Women of the Pleasure Quarters: The Secret History of the Geisha. New York: Broadway Books, 2001. ISBN 0-7679-0489-3, ISBN 0-7679-0490-7.
  7. Kawamura, Minato (2001). 기생: 말하는 꽃 (Gisaeng: Malhaneun kkot) (Kisaeng: The speaking flowers). Seoul: Sodam. ISBN 978-89-7381-474-9. (Tr. from Japanese original)
  8. Kim, Yung Chung (1976). Women of Korea: A history from ancient times to 1945. Seoul: Ewha Womans University Press. ISBN 978-89-7300-116-3.
  9. Christensen, Else (1. aprill 2023). "Prostituut, maailma peaaegu vanim elukutse". Imeline Ajalugu. Vaadatud 9. mail 2023.
  10. "A brief history of the Courtesan" Archived at the Wayback Machine (from icqurimage.com, 2005)[4]
  11. Susan Blake (17 December 2003). "Candlelight Vigil Calls for an End to Violence Against Sex Workers International Memorial Day Focuses Attention on Violence Against Sex Workers". Urban Justice Center. Sex Workers Project. Archived from the original (PDF) on 20 November 2008. Retrieved 16 December 2013.
  12. "Under the Red Umbrella". Intl. Committee on the Rights of Sex Workers in Europe (ICRSE). Intl. Committee on the Rights of Sex Workers in Europe (ICRSE). 2013. Retrieved 22 December 2013.
  13. Sex Workers' Rights are Human Rights. Amnesty International. Published 14 August 2015. Retrieved 23 November 2017.[5]
  14. Amnesty International publishes policy and research on protection of sex workers’ rights. Amnesty International. Published 26 May 2016. Retrieved 23 November 2017.
  15. Q&A: policy to protect the human rights of sex workers. Amnesty International. Retrieved 23 November 2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ülesvõte Tartu prostituutide portreefotodest (20. sajand): [6], [7], [8]