Pronksiaja kliimaoptimum
Pronksiaja kliimaoptimum ehk hilispronksiaja kliimaoptimum oli soe aeg Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas sõltuvalt kohast 1500–1150 eKr kuni 1350–1250 eKr.
Tinneri jt artiklis on öeldud: "Hilispronksiaja optimumi ajal umbes 1350–1250 eKr oli Aletschi liustik (Alpide mäestiku suurim) umbes 1000 m võrra lühem kui tänapäeval. (...) "ajavahemik umbes 1450–1250 eKr oli ka teiste Alpide ja põhjapoolkera andmete järgi kuum ja kuiv aeg." Pärast seda hakkas liustik jaheda ja külma ilmastiku ajal taas kasvama ja see kestis kuni Rooma optimumi (umbes 200 eKr – 50 pKr) alguseni. [1] Gorneri liustiku (Šveitsi Alpides suuruselt teine) ja Alam-Grindelwaldi liustiku (Berni Alpides) kohta käivaid andmed näitavad, nagu ka Holzhauseri artikkel[2], et need liustikud ja Aletschi liustik on kogu uuritava aja jooksul peaaegu sünkroonselt kahanenud.[1]
Aletschi liustiku pikkuse kõikumiste ja atmosfääri süsinik-14 jäägi võrdlus toetab hüpoteesi, et Päikese aktiivsuse muutused on olnud uuritud viimasel 3500 Holotseeni aastal oluliselt mõjutanud kliimakõikumisi Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Hilispronksiaja optimumi lõpu üheks piirjooneks peetakse oluliselt kliimat mõjutanud Hekla vulkaani purset umbes 1159 eKr. Pärast seda aset leidnud kliima jahenemine läks alles 900. aasta paiku eKr üle Rauaaja kliimapessimumiks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Tinner, W., Lotter, A.F., Ammann, B., Condera, M., Hubschmied, P., van Leeuwan, J.F.N. and Wehrli, M. 2003. Climatic change and contemporaneous land-use phases north and south of the Alps 2300 BC to AD 800. Quaternary Science Reviews 22: 1447–1460.
- ↑ Holzhauser, H., Magny, M. and Zumbuhl, H.J. 2005. Glacier and lake-level variations in west-central Europe over the last 3500 years. The Holocene 15: 789–801