Projitseeritav klaviatuur

Allikas: Vikipeedia
ProjectionKeyboard 2.jpg

Projitseeritav klaviatuur on virtuaalne klahvistik, mida on võimalik kuvada ja kasutada pea kõigil pindadel. Klaviatuur jälgib sõrmede liikumist ja tõlgib need vajutusteks tema külge ühendatud seadmele. Enamik süsteeme suudavad töötada ka virtuaalse hiire või isegi klaverina. Praegusel ajal on kõige laialdasemat kasutust leidnud süsteem nimega P-ISM mis kombineerib virtuaalse klaviatuuri tehnoloogia väikese infrapuna projektoriga selleks, et luua kaasaskantav arvutiklaviatuur täitesulepea suuruses.

Optilise virtuaalse klaviatuuri töötas välja ja patenteeris IBM aastal 1992.[1] See tuvastab ja analüüsib optiliselt inimese käe ja sõrmede liikumist ning ‘tõlgib’ need operatsioonideks. Tänu sellele on võimalik kasutada laias valikus sisestusseadmeid, näiteks hiirt, klaviatuuri jne. Soovi korral saab kõik mehhaanilised sisestusseadmed asendada virtuaalsete seadmetega ning projektsioone saab optimeerida vastavalt kasutaja vajadustele.

Aastal 2002 lõi noor firma Canesta projitseeritava klaviatuuri, kasutades nende ‘elektroonilise tunnetuse’ tehnoloogiat. Kohe seejärel nad ka patenteerisid oma tehnoloogia.

Projitseeritavad klaviatuurid ühendusviisiti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Projitseeritavad Bluetooth-klaviatuurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Projitseeritavaid klaviatuure saab seadmetega ühendada kas Bluetoothi või USB abil.[2] Projitseeritav Bluetooth-klaviatuur on võrguvaba väike seade, mis projitseerib täissuuruses klaviatuuri infrapunatehnoloogiaga ükskõik millisele tasasele pinnale.

Bluetooth-tehnoloogia võimaldab projitseeritavat klaviatuuri ühendada väga paljude seadmetega, näiteks lauaarvutite, taskuarvutite ja mobiiltelefonidega.

Bluetooth-ühendus töötab sagedusvahemikus 2402–2480 MHz. Projitseeritava Bluetooth-klaviatuuri ja seadme ühendamise viis sõltub ühendatava seadme iseärasustest. Iga tüüpi seadmetega ühendamise juhised on tavaliselt seadmega kaasas.

Projitseeritavad USB-klaviatuurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Projitseeritav USB-klaviatuur töötab nagu tavaline mehaaniline klaviatuur. Seda saab ühendada kõikide seadmetega, millel on USB-liides.

Optiline virtuaalne klaviatuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Nähtamatu infrapunakiir projitseeritakse virtuaalse klaviatuuri kohale.
  2. Sõrm teeb klaviatuuril klahvivajutuse. Seejärel jäädvustab kaamera sõrmevajutuse asukoha.
  3. Andmeid töödeldakse. Saadud vajutuse koordinaadid määravad klahvivajutuse.

Laseriga klaviatuuride tööpõhimõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laseriga klaviatuurid tekitavad hologrammpinnale klaviatuuri infrapuna- ja lasertehnoloogia abil.

Laseriga klaviatuuri tööpõhimõtet võib selgitada kolme mooduliga:

  1. projektsioonimoodul,
  2. vajutusmoodul,
  3. sensorimoodul.

Peamised tehnoloogilised vidinad, mida kasutatakse, on murduvat valgust kasutav optiline element, punase laseri diood, CMOS-kaamera, sensori kiibistik ja infrapuna-laserdiood.

Projektsioonimoodul[muuda | redigeeri lähteteksti]

Spetsiaalselt klaviatuuri vajadustele vastavalt toodetud holograafiline element [3] (näiteks eestikeelse klaviatuuri miniatuurne kujutis) koos punase laserdioodiga projekteeritakse soovitud tasapinnale. Klaviatuurikujutist ei kasutata vajutuste tuvastamiseks, see on kasutajale vaid viiteks. Suletud keskkonnas võib projektsiooni asemel kasutada lihtsalt klaviatuuripilti.

Vajutusmoodul[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kujutletava klaviatuuri pinnast 1–2 mm kõrgemale projitseeritakse teine, inimsilmale nähtamatu infrapunanakiir. Kui imaginaarset nuppuvajutada, peegeldub valgus sensorimoodulisse tagasi.

Sensorimoodul[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peegeldatud valgus läbib infrapunafiltri ja see tekitab CMOS-sensori moodulis kujutise. Sensorimoodulil on virtuaalse liidese töötlemise tarkvara (Virtual Interface Processing CoreTM) ja see on võimeline kindlaks tegema valguse peegeldumise asukohta. Töödelda on võimalik mitut valguse peegeldumist korraga – see tähendab, et korraga saab vajutada mitut klahvi.

Sensori mikrokontroller võtab vastu teatud klahvi vajutuse asukoha informatsiooni ja saadab selle liidese kaudu seadmesse – lauaarvutisse, sülearvutisse, mobiiltelefoni vms. Enamasti kasutatakse projitseeritavatel klaviatuuridel punast laserdioodi ja kuvada saab täissuuruses QWERTY-klaviatuuri. Projitseeritav klaviatuur on tavaliselt suuruses 295 × 95 mm ja see kuvatakse seadmest 6 cm kaugusele. Selle klaviatuuriga on võimalik tuvastada kuni 400 märki minutis [4] ja emaseadmega luuakse kas Bluetooth- või USB-ühendus.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. IBM patenteeris laseriga klaviatuuri tehnoloogia aastal 1992.
  2. Projitseeritavad klaviatuurid ühenduvad seadmetega läbi Bluetoothi või USB.
  3. Holograafiline element laseriga klaviatuuril..
  4. Projitseeritav klaviatuur on võimeline ära tundma kuni 400 tähemärki minutis..

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]