Praiming

Allikas: Vikipeedia

Praiming ehk praimimine (eesti keeles kasutatakse ka sõna "kruntimine", inglise keeles priming) on mälunähtus, kus tegu muutub hõlpsamaks seetõttu, et objekt, millele tegu on suunatud, on varem esinenud.[1]

Praimimine toimub mälus implitsiitselt ja teadvustamatult: inimene ei pruugi teadlikult mäletada praiminguobjekti varasemat esinemist, kuid praimingu protsessis salvestab aju mällu informatsiooni tähendusi või objekti tajutavat struktuuri omavate entiteetide kohta.[2]

Praimimise "avastasid" Warrington ja Weiskranz 1968. aastal [3], kui nende eksperimendis selgus, et raskel kujul amneesiat põdevad patsiendid on sellises mälutestis, kus näidatakse sõnajadasid ja palutakse täita lüngad, sama edukad kui ilma mälukahjustuseta inimesed. Warrington ja Weiskranz leidsid oma eksperimendis, et amneesikud, kes ei suuda edukalt sooritada ülesandeid, mis nõuavad varem kogetu verbaalset ja teadvustatud meenutamist, oskavad lahendada selliseid ülesandeid, kus alguses näidatakse neile jada sõnu (näiteks POSTKONTOR, SAABAS) ja seejärel esitatakse ülesanne, kus nad peavad täitma sõnades lüngad (näiteks „P_STK__T_R“, „S__B_S“).

Järgmised edusammud praimimise alal tegid David E Meyer[4] ja Roger W. Schvaneveldt[5] 1970. aastate alguses, [6][7][8] kes näitasid, et inimesed arvavad kiiremini ära sõna, kus osa tähtedest on puudu, kui sellele sõnale järgneb kas assotsiatiivselt või semantiliselt seotud sõna.

Praimingu kui iseseisva ja sõltumatu mälu alaliigi määratles Eesti mäluteadlane Endel Tulving, kes on seda fenomeni põhjalikult uurinud. Olulise tähtsusega on valdkonna arengu seisukohalt Tulvingu jt [9] katse tulemused, kus autorid leidsid, et ka normaalse mäluga inimestel on õpitud sõnade mäletamine ja nende produtseerimise võime erinev: katses osalenud täitsid võrdselt hästi lünki nendes sõnades, mida nad olid näinud õppimisjadas kui sõnades, mida nad olid küll näinud, kuid mis neile ei meenunud.[9]

Tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Praimingut liigitatakse:

Tunnetuslik ja kontseptuaalne praiming[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnetusliku (inglise keeles perceptual priming) ja kontseptuaalse (inglise keeles conceptual priming) praimingu erinevus seisneb selles, kas praimitakse sarnase vormi või tähendusega objekte. Tunnetuslik praimimine põhineb stiimulite vormil, kus objekti äratundmine muutub lihtsamaks, kui varasem stiimul on esinenud. Tunnetusliku praimimise näiteks on sõnatüve ülesanded, kus esitatakse osa tähtedest ja tuleb ära tunda sõna tervikuna.[10] Kontseptuaalne praiming põhineb stiimuli tähendusel ning seda rakendatakse semantiliste ülesannete korral. Näiteks on sõnal „uks“ praiminguefekt sõnaga „aken“, kuna uks ja aken kuuluvad samasse kategooriasse.

Semantiline praiming[muuda | muuda lähteteksti]

Semantilise praimingu korral on praimimise aluseks objektide kuulumine samasse semantilisse kategooriasse. Kui inimene mõtleb ühele teatud kategooriasse kuuluvale objektile, siis aju stimuleerib sarnaseid, samase kategooriasse kuuluvaid objekte ära tundma. Näiteks tuntakse sõnu ära morfeemide põhjal (nähes täheühendit „psühh“ praimib aju sõna „psühholoogia“).

Assotsiatiivne praiming[muuda | muuda lähteteksti]

Assotsiatiivse praimimise korral on praimimise aluseks sõnade sisuline lähedus, kuna sõnad esinevad koos. Näiteks sõna „kask“ on praimiks sõnale „puu“ ja sõna „isa" arvatakse ära hõlpsamini, kui sellele järgneb sõna „ema", võrreldes sellega, kui järgneb sõna „päike".

Kontekstiline praiming[muuda | muuda lähteteksti]

Kontekstiline praiming töötab konteksti esitamise kaudu, kus äratundmist hõlbustab stiimulite esitamine, mida konkreetses kontekstis esitatakse. Näiteks sõna „saabas“ on assotsiatiivseks praimiks sõnale „sukk“, kuna need esinevad koos ütluses „nagu sukk ja saabas“. Kontekstilise praimingu rakenduseks on kirjutatud teksti lugemine, kus lauses kasutatud grammatika ja sõnavara on kontekstiliseks vihjeks sõnadele, mis hiljem lauses esinevad. Neid hilisemaid sõnu töötleb aju kiiremini, kui ilma kontekstita esitades. Efekt on suurem keeruliste või tundmatute sõnade korral.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tulving, E. (2002). Mälu. Tartu Ülikooli kirjastus.
  2. Bachmann, T. Mälu jälg. Horisont, nr 1: 2003.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)
  3. Warrington, E. K., Weiskrantz, L. (1968). New method of testing long-term retention with special reference to amnesic patients. Nature, 217. Lk 972-974.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. https://en.wikipedia.org/wiki/David_E._Meyer
  5. https://en.wikipedia.org/wiki/Roger_W._Schvaneveldt
  6. Meyer, D.E.; Schvaneveldt, R.W. (1971). Facilitation in recognizing pairs of words: Evidence of a dependence between retrieval operations. Journal of Experimental Psychology 90. Lk 227–234.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  7. Schvaneveldt, R.W.; Meyer, D.E. (1973). Retrieval and comparison processes in semantic memory. In Kornblum, S., Attention and performance IV. New York: Academic Press. Lk 395–409.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. Meyer, D.E.; Schvaneveldt, R.W.; Ruddy, M.G. (1975). Loci of contextual effects on visual word recognition. In Rabbitt, P.; Dornic, S., Attention and performance V. London: Academic Press. Lk pp. 98–118. {{raamatuviide}}: parameetris |lehekülg= on üleliigne tekst (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  9. Tulving, E., Schacter, D.L., Stark, H.A. (1982). Priming effects in word- fragment completion are independent of recognition memory. Journal of Experimental Psychology. Learning, Memory, and Cognition, 8. Lk 336; 342.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. http://en.wikipedia.org/wiki/Indirect_tests_of_memory#Word_Stem_Completion_.28WSC.29_Task