Postkapitalism

Allikas: Vikipeedia

Postkapitalism on hüpoteetiline tuleviku majandussüsteem, mis asendab praeguse domineeriva kapitalismi.

Postkapitalistlikud majandussüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

On tehtud mitmeid oletusi kapitalismi asendava majandussüsteemi kohta. On võimalik, et kapitalism iganeb ning asendub parema süsteemiga. Osa majandusmudeleid on mõeldud kapitalismi asendamiseks. Märkimisväärseimad nende seas on:

Sotsialism[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Sotsialistlik majandus, mille puhul on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand või on tootmisvahendid ühistute omandiks (kaotatud on tootmisvahendite eraomand). Tootmise majanduslik planeerimine toimub toodete otsest kasutusväärtust silmas pidades. Raamatupidamissüsteem põhineb füüsilistel kogustel või tööaja arvestusel, mitte praegusel rahandussüsteemil.
  • Ühistuline majandussüsteem põhineb tööühistutel. Selle süsteemiga on seotud mõisted mutualism ja gildisotsialism.
  • Osalusmajandus on majandussüsteem, mille korral kasutatakse ühiskonnas tootmisressursside ja tarbimise planeerimisel majandusliku mehhanismina osalusotsustamist.
  • Segu otsesest demokraatiast ja/või konsensuslikust demokraatiast, kus kõik inimesed võivad hääletada iga majandusliku küsimuse asjus ja saavad seega otseselt otsustamisprotsessis osaleda. Teoorias on selline süsteem mõeldav ka suuremate inimhulkade korral, eriti kui arvestada tänapäeva tehnoloogia võimalustega.

Turusotsialism[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Turusotsialism on majandussüsteem, mille puhul on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand või on tootmisvahendid ühistute omandiks ning alles on jäänud praegusele sarnanev rahandussüsteem ja turumajandus.
  • Majandusdemokraatia on sotsiaalmajanduslik filosoofia, mille korral säilib turumajandus, kuid ettevõtteid hakkavad demokraatlikult juhtima nende töötajad ja investeeringuid kontrollib riik koos avalike pankade võrgustikuga. [1]

Kommunism ja anarhism[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kommunismi teatakse hüpoteetilise ajastuna, mille eelastmeks on sotsialism. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ning kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele.
  • Anarhistlik kommunism on hübriid kommunismist ja anarhismist, mis propageerib riigivara kaotamist, tootmisvahendite ühisomandit ja pooldab otsest ja/või konsensuslikku demokraatiat.
  • Puudusejärgne anarhism on majanduslik süsteem, mis põhineb sotsiaalökoloogial, liberaalsel munitsipalismil ja olulisemate ressursside küllusel. [2]

Muud süsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ärivaba ühistuline ühiskond, milles ettevõtlusega tegelevad mittetulunduslikud organisatsioonid, mida ei saa keegi omada ja mida juhitakse demokraatlikult. Selliste organisatsioonide "kasum" läheb teadusuuringutele ja organisatsiooni arenguks, heategevusele või organisatsiooni varade suurendamiseks. Eraomand ja palgatöö pole sellise süsteemi puhul välistatud. Börsid lakkaksid eksisteerimast. Järk-järguline üleminek sellisele majandussüsteemile on võimalik tänu edukale konkureerimisele kapitalistlike ettevõtetega ja tänu klientidele, kes eelistavad mittetulunduslike ühistute tooteid/teenuseid.
  • Distributism on majandussüsteem, mis julgustab tootmisvahendite maksimaalselt laia jaotamist, et nii palju inimesi, kui võimalik, saaksid olla ettevõtjad. Väikeettevõtteid, mis toetavad ühte perekonda, väärtustatakse kõrgemalt, kui korporatsioone ja suuri valitsuse bürokraatiaid.
  • Tehnokraatial põhinev majandussüsteem. Tehnokraatia on juhtimissüsteem, milles otsustajaid valitakse vastavalt teadmistele, mitte vastavalt poliitilisele kapitalile (tehniliste ekspertide võim).
  • Kinkimismajandus on ühiskonnakord, milles väärtuslikke tooteid ja teenuseid jagatakse ilma konkreetse leppe või tasuta.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

See artikkel on täielikult või osaliselt tõlgitud artikli Post-capitalism sellest versioonist.

  1. Schweickart, David (2002). After Capitalism. Rowman & Littlefield Publishers, Inc. pp. 22–23. ISBN 0-7425-1299-1. 
  2. Bookchin, Murray (2004). Post-Scarcity Anarchism. AK Press. ISBN 9781904859062.