PostGIS

Allikas: Vikipeedia
PostGIS
PostGIS logo
Arendaja Refractions Research
Esmaväljalase 19. aprill 2005
Viimane väljalase 2.1.1 / 8. november 2013
Kirjutatud keeles C
OS linux, Windows, Mac OS X, Debian, Ubuntu, Red Hat, Centos, Scientific Linux
Suunitlus Geoinfosüsteem
Litsents GNU General Public License (version 2)
Veebisait www.postgis.net

PostGIS on avatud lähtekoodiga tarkvara, mis järgib ISO ja OGC standardit Simple Features. PostGIS lisab geograafiliste objektide haldamise vabavaralisele PostgreSQL andmebaasihaldurile. PostGIS on saadaval erinevatele platvormidele.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne PostGISi - 2000[muuda | redigeeri lähteteksti]

PostgresSQL sisaldab geomeetrilisi andmetüüpe, mis on limiteeritud võimalustega geoinfosüsteemide andmetele ja nende analüüsimiseks. Geomeetria andmetüüp on loodud akadeemilisteks uuringuteks ja sobib paremini arvutigraafika kui GISi jaoks. Refractions tegi aastatel 2000 ja 2001 andmehaldamist Briti Columbia omavalitsusele. Enamus tööst tehti andmete salvestamise abil failidesse, aga ruumilise analüüsi jaoks oli selline meetod keeruline. Kohandatud andmebaasiga on palju lihtsam hallata ruumilisi andmeid. OpenGIS dokument annab ruumiandmete sisestamiseks andmebaasi kaks võimalust: kohandada geomeetria relatsioonilisse mudelisse või luua andmetüüp „geomeetria“. Valiti lihtsam moodus - geomeetriliste andmete tükeldamine ja kohandamine olemasolevatesse andmetüüpidesse. Selline meetod muutis süsteemi väga aeglaseks. 2001. aastal otsustati koostada andmetüüp „geomeetria“.

Varajane PostGIS[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andmebaasihaldurina kasutati Postgresi, mis lubab lisada uusi andmetüüpe. Uue andmetüübi lisamisega oli andmetele ligipääs 100 korda kiirem kui relatsioonilises mudelis ja 10 korda kiirem kui BLOBis ehk suur kahendobjekti süsteemis. Lisaks loodi ruumiindeks, mis võimaldaks kiireid päringuid ja alamhulgana suuri tabeleid. Selleks kasutati Postgresis olemasolevat indeksserimismeetodit R-puu abil. Pärast indeksi valmimist oli võimalk millisekundite jooksul ligi pääseda andmetele, mis olid mitme miljonilises ruumikirjetega tabelis. Esimene versioon PostGIS 0.1 tehti avalikuks 31. mai 2001.[1]

Versioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 0.1 – 31. mai 2001. Esimene väljalase sisaldas põhilisi funktsioone, ruumilisi objekte, OpenGIS "well-known text" standardil baseeruvat teksti üles ja alla laadimist. Lisaks ruumiindeksit kiiremaks ligipääsemisemiseks andmetele.
  • 0.2 – 20. juuni 2001. Juurde lisati mõned funktsioonid "well-known binary" formaatide loomiseks PostGISi väljundina.
  • 0.5 – 21. juuli 2001. Lisati kaardiserveri tugi Minnesota Mapserver, mille abil sai geomeetrilisi kujundeid visualiseerida. Lisati juurde suur hulk funktsioone, mis olid nõutud OpenGIS spetsifikatsioonidest. Versioonid 0.3 ja 0.4 jäeti vahele, sest uusi funktsionaalsusi oli väga palju. Selles versioonis ühildati funktrioonide nimed OpenGISiga.
  • 0.6 – 19. september 2001. Uus versioon tuli välja peamiselt selleks, et lisada uusi funktsioone, mis olid ühildatud OpenGIS kirjetega.
  • 0.7 – 5. mai 2002. Sellest versioonist alates olid võimalikud koordinaatide teisendused teistesse koordinaatsüsteemidesse. Parandati ruumiindeksi valimismeetodit.
  • 0.8 – 6. november 2003. Parandati kiirust, vähendades mittevajalikke andmeid läbitöötlemisel. Algselt ei pööratud tähelepanu kui palju mälu kasutatakse. Kõige aeglasem osa tänapäeva arvutis on andmete kirjutamine ja lugemine kettalt. Andmevood peavad olema võimalikud väiksed. Selleks, et kiirendada PostGISi, lisati 0.8 versiooni eksperimentaalne „kergekaaluline geomeetria“, kus tehti andmestruktuurid väiksemaks. See oli lisavõimalus, mida ei kasutatud vaikimisi geomeetria asemel enne 1.0 versiooni.
  • 0.9 – 14. september 2004. Oli parandatud 0.8 vigasid ja kohandatud uuele Postgre SQL 8.0. Hinnangud ühildati Postgres SQL hinnangute ja planeerimissüsteemidega. Selline lahendus tõstis märgatavalt suurte andmebaaside jõudlust.
  • 1.0 – 19. aprill 2005. Pärast 2 aastast eksperimentaalset „kergekaalulist geomeetriat“ muutus see vaikimisi PostGISi geomeetria salvestemise süsteemiks. Poole aasta jooksul lisandus 6 vigade parandust.
  • 1.1 – 12. detsember 2005. Antud versiooniga tehti suur edasiminek süsteemi ehitamises. Lisati GISi põhifunktsioonid, näiteks hulknurga ja joone koostamine ja jõudluse edasiarendamine oli ikka peamiseks eesmärgiks.
  • 1.2 – 8. detsember 2006. Viimastel aastatel ei olnud PostGIS suuri muutusi läbinud. Järgnevad versioonid tõid kaasa suuremaid muudatusi. Hetkel kasutuses olnud OpenGIS dokumentatsioon vahetati välja ISO SQL/MM spetsifikatsiooniga. See sisaldas endas palju suuremal hulgal ruumiobjekte ja lisas erinevaid joonekõveraid juba olemasolevate standardtüüpide juurde. 1.2 oli esimene versioon, mis toetas kurve.
  • 1.3 – 9. august 2007. Jätkati SQL/MM järgimist aina täpsemalt. Kõik funktsioonid ühildati SQL/MM standardiga lisades funktsiooni eesliiteks „ST_“ ja lisati uued funktsioonid, mis olid defineeritud SQL/MM dokumentatsioonis. Selleks, et lihtsustada PostGISi kasutamist uutele kasutajatele, kasutati ruumiindeksit ära kõige enam kasutatavates funktsioonides.
  • 1.4 – 24. juuli 2009. Lisati palju jõudluse parandusi, veaparandusi. Paranes sisemine testimissüsteem, ja täpsustati dokumentatsiooni. Olulised jõudluse parandused tulid ruumilistes operatsioonides. Lisati uusi meetodeid.
  • 1.5 – 4. veebruar 2010. Lisati suurel hulgal uusi omadusi. Lisati uus „geograafia“ andmetüüp, mis haldaks geodeetilisi laius- ja pikkuskraadi andmeid. Jõudlus paranes kauguse arvutamisel. GML ja KML formaatide lugemine. Parandatud graafiline kasutajaliides kuju laadimisel.[1]
  • 2.0 – 27. juuni 2011. Uue põhiversiooni väljatulemiseks kulus 26 kuud. Uus ümmargune number tähendab, et see pole tagasiulatuv, sellega ei saa vanemate versioonide poolt salvestatud andmeid töödelda. Põhiliseks uuenduseks on serialiseerimise ehk andmevoogude struktuuri muutmine korrastatumaks, selleks, et see oleks kiiremini töödeldav arvuti poolt. Sellega kasvab jõudlus ja päringute kiirus. Lisati 3D ja 4D indekseerimine, rastri tüübid ja sellega seotud funktsioonid. Ühildati ISO WKT ja WKBga. Lisati kolmemõõtmelised tüübid, näiteks pind.[2]
  • 2.1 – 17. august 2013. Anti välja hetke kõige uuem versioon PostGISist. Parandatud on kiirust ja lisatud uusi funktsioone ja täiendatud olemasolevaid.
  • 2.2 – Arendamisjärgus. Lisanduvad kõik uued funktsioonid.

Funktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

PostGIS kasutab kõige väiksemat geomeetria ja indeksite esituse struktuuri, et maksimaliserida jõudlust. Väiksemad andmepaketid kiirendavad andmeedastust ja võimaldavad hoida rohkem infot vahemälus, kus see on lähemale protsessorile, et parandada kiirust. Ruumiliste andmete salvestamine andmebaasi lubab lihtsat ligipääsu andmetele kõikides programmides, mis oskavad suhelda SQLis. PostGIS realukustus võimaldab mitmel protsessil kirjutada ruumiandmete tabelisse ilma tervikut teadmata ja garanteerides andmete terviklikkuse. PostGIS sisaldab täiskomplekti geometiliste päringute operatsioone. Lisaks on päringud kiirendatud R-puu indeksi abil, mis on täielikult PostgreSQLi päringute planeerimisse sisse ehitatud. GISi analüüsi saab läbi viia kasutades ruumilisi ühendusi, puhvrit, ristumisi, hulknurkade ja joonte koostamist ning veel teisi funktsioone. PostGIS toetab andmete importi OGC vahenditega MapInfo tab, dgn, dxf, GML ja teistest failiformaatidest ning samuti saab eksportida andmeid paljudesse formaatidesse. [3] PostGIS sisaldab geomeetria tüüpe nagu punkt, joon, hulknurgad, punktid, jooned, hulknurgad ja geomeetriliste objektide kogumit. Samuti sisaldab PostGis ruumiliste andmete tehteid mõõtmete jaoks nagu pindala, vahemaa, pikkus ja perimeeter. Lisaks veel georuumilised tehted nagu ühend, vahe, sümmeetriline vahe, puhver.[4]

Kasutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olemas suur hulk tarkvara, mis oskab kasutada PostGISi andmebaasi nende seas:

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 PostGIS Ajalugu. Kasutatud 30.09.2013.
  2. opengis.org. PostGIS 2.0 uuendused. (pdf)
  3. Erki Saluveer "Ruumiandmebaasihalduri kasutamine liiklusvoogude hindamiseks passiivsetel mobiilpositsioneerimise andmetel Turistide andmebaasi näitel", Tartu 2007
  4. Refractions Research. Kasutatud 30.09.2013.

Lisamaterjal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õpimaterjalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dokumentatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]