Jaan Poska tänav

Jaan Poska tänav asub Tallinnas Kadriorus. Tänav algab Gonsiori tänavalt, kulgeb tee läbi Kadrioru ja lõpeb Narva maanteel.

17. jaanuaril 1927. aastal anti tänavale Jaan Poska nimi. 1838. aastal kandis nime Liiva tänav (sks. k. Sandstraße, vn. k: Pesotšnaja ulitsa) nime tulenevast liivasest pinnasest ja seal voolanud Liiva ojast. Kasutati ka Suur-Liiva ( sks. k. Große Sandstraße) tänava nimetust. 30. augustil 1940 sai tänav nime Aleksander Leineri järgi^[1] ja 18. oktoobril 1991 taastati Jaan Poska järgi antud tänavanimetus.

19. sajandi esimesest veerandist pärinevate plaanide järgi oli Kadrioru alevikus kuni 25 kinnistut. Lossialeviku majad olid puust, kivist oli ainult Poska 37 maja ^[2]

Hoonestus [muuda]

Poska tänava piirkonda ehitati 18. sajandil Kadrioru lossi teenijate ja ehitajate maju. Seda hooneterühma nimetati Kadrioru lossialeviks ehk Slobodaaks (sloboda—vene küla, vene agul; paljud lossiteenijad olid rahvuselt venelased). Väikesed kohati onnikestelaadsed majad moodustavad täna Kadrioru hoonestuse vanima ja väärtuslikuma osa. Rida Slobodaa vanimaid maju hävis 19. sajandi keskel tulekahjus, osa aga lammutati Nõukogude ajal. Säilinutest on ühed vanimad Poska 19 hoonetekompleks, mitmes järgus kujunenud hoovitiivaga elamu Poska 33 ja klassitsistliku tüüpfassaadi järgi ehitatud ühekorruseline Poska 35. Slobodaa alale olid iseloomulikud pikad kitsad kinnistud ja hoonete paiknemine tiheda reana tänava ääres. Slobodaa piirkonna üheks kõige omanäolisemaks majaks on rikkaliku venepärase puitpitsdekooriga õigeusu preestri elamu J. Poska 41. ^[3]. Tallinna II eeslinna kruntide 1865. aasta plaanil on näha Narva maantee ja Weizenbergi tänava vahelises lõigus Poska tänaval kolme krunti. Seal asusid Rotermanni, Adamsoni, Gahnbäcki ja Mayeri suvilad. Tänapäeva Faehlmanni, Köleri, Poska ja Vesivärava tänava vaheline ala kuulus 1860. aastatel bürgermeister Aleksander Martin Lutherile ja oli kasutusel peamiselt heinamaana.

Poska ja Vilmsi tänava nurgal Poska (tollal Liiva) 6 asus 14. aprillist 1918 kuni 21. juulini 1923 Tallinna linna 21. algkool, 1. oktoobrist 1923 kuni 31. detsembrini 1924 Tallinna Merekool ning 1925. aastast jätkas seal linna väikelasteaed. Tallinna Merekool asutati 1919. aastal laevanduse seltsi algatusel. Poska 6 tegutsemise ajal merekooli laiendati ja avati lisaklasse.

Poska 8 maja on tuntud poliitiku Jaan Poska kauaaegse elukohana. 1920. aastate lõpust kuni 1930. aastate keskpaigani asus seal Itaalia saatkond. Hiljem kolis saatkond Pärnu maantee 76 majja. 1930. aastate omandas hoone Eesti Naisliit. Suuremas majas oli esimesel korrusel kaks korterit (14 elutuba), mida kasutati Eesti Naisliidu tütarlaste internaadina. Väiksemas majas asus esimesel korrusel ladu ning pööningul kaks korterit. 24. jaanuar 2008 avati majas muuseum ^[4].

Ludwig Vaher lasi 1932 Poska 9 krundil püstitada maja. Hoone on juba algusest üürikorteritena kasutusel olnud, ja täidab tänapäevani sama otstarvet. Maja sai 2010-12. remondi käigus taastatud, kusjuures kasutati traditsioonilisi lahendusi ja materiaale.

Poska 10 asus 1940. aastal Punalipulise Balti Laevastiku vastuluure osakond^[5].

Seitsmekümnendatel ja varem ja hiljemgi oli Koidula ja Leineri tänava ristmik Kadrioru üks tuiksoon ja seal asusid piima- ja lihapood, viinapood, kalapood ja ETKVLi pood ^[6].

Poska 15 asub alates 1996. aastast vanurite päevakeskus, mille omanik on Tallinna linn ja mida kasutab Vanurite Eneseabi ja Nõustamisühing ^[7]. Kunagi oli seal halvatuste ja muude raskete närvihaiguste all kannatajate turgutamiseks mõeldud Kadrioru sanatoorium.

Poska tänav 19 krundil asuvad villa Mon Repos (Narva mnt 92) ja veel paar maja, mis 2010. aastal kuulusid Krediidipanga tütarfirmale aktsiaselts Martinosale. Suurim majadest on üks vanim puithoone Tallinnas ning kivist katusega maja esindab vanapärast klassitsismi.^[8]

1850. aastatel ehitati Poska ja Weizenbergi tänava nurgale kohvik, hiljem ehitati samasse kohta kõrvale nn "Roheline Konn". Hiljem kasutati maja elamuna, kuni see 1984. aastal lammutati. Roheline konn lammutati 2004. aastal ^[9].

Poska 36 ehitati 1874. aastal Koppelsoni villa. 1906. aasta paiku kuulus see salanõunik parun A. Maydelli pärijatele ja kandis villa Patria nime. 1913. aastal kuulus see parun N. Stackelbergile.

19. sajandil asus Faelmanni ja Poska tänava nurgal raehärra A. M. Lutheri suvila.

Tuntud elanikud [muuda]

Poska 6a korteris 3 elas 1930. aastate teisel poolel ajakirjanik ja ühiskonnategelane Eduard Laaman koos tütre luuletaja Ilona Laamaniga, kes oli Jaan Poska lapselaps, korteris 4 elas 1930. aastate lõpus ja 1940. aastate algul riigikohtunik Timotheus Grünthal, korteris 9 elas 1964. aastast arhitekt Vivian Lukk, Korteris 2 elas pangandus- ja ühiskonnategelane Bernhard Baumann, korteris 1 elas Jaan Poska tütar Tatjana Poska-Laaman, 1961. aastast asus samas korteris pikemat aega nahakunstnik ja pedagoog Helda Reimo.

1953 kuni 1966 elas Poska tänav 10 näitleja Betty Kuuskemaa.