Portugallaste suured maadeavastused

Allikas: Vikipeedia

Portugallaste suured maadeavastused olid portugallaste suured maadeavastused aastatel 1415–1499.

Ajalooline taust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Portugallased pärisid keskajal peamiselt araablaste poolt tehtud geograafilised avastused. Nad alustasid sealt, kus araablastel pooleli jäi, tungides Atlandi ookeanile. Portugali pikk rannajoon koos heade sadamakohtadega ning ookeani suubuvate jõgedega oli seiklushimulistele meremeestele heaks kasvulavaks.

Pealegi oli uutele turgudele võimatu jõuda teisiti kui meritsi: Kastiilia ja Aragóni sageli vaenulik sekkumine lõikasid ära maateed teiste Euroopa maadeni. Nii saatsid portugali kaupmehed oma kaupu meritsi Inglismaale, Flandriasse ja hansalinnadesse.

Maa ajalugu oli äratanud valitsejates soovi vallutada uusi maid. Portugal oli iseseisvuse kätte võitnud ja hoidis seda mõõga jõul. Pikk võitlus mauride väljaajamiseks ning välismaalastest ristisõdijate ja rüütliordude mõju oli andnud sõjalise kuulsuse taotlemisele usulise sanktsiooni. Kuskil mujal ei olnud vana ristisõdade vaim nii aktiivne poliitiline jõud. Sõda islamiga näis portugallastele loomupärase saatusema ning nende kui kristlaste kohusena.

Viimasel ajal on ajaloolased revideeerinud traditsioonilist arusaama Portugalist kui mahajäänud, isoleeritud kuningriigist Euroopa ääremail. Portugali majandus oli võitnud sidemetest arenenud islamimaadega. Rahamajandus oli võidule pääsenud, sest 15. sajandil maksti nii maatöölistele kui ka linnades rahas. Põllumajandus oli nii spetsialiseerunud, et teravilja toodi sisse Marokost (mis näitab, et viimase majandus oli sõltuv Portugali omast), ise aga oli hakatud teravilja asemel kasvatama spetsialiseeritud kultuure, nagu viinamarja ja oliive, Algarves olid suhkruvabrikud. Hiljem kandus sama muster Brasiiliasse.

Aastal 1385 võimule tulnud Avisi dünastia märgistas konservatiivse, maale orienteeritud aristokraatia pooleldist allakäiku (vaata artiklit Monarhia konsolideerumine Portugalis).