Portaal:Filosoofia/Valitud elulugu

Allikas: Vikipeedia

Filosoofiaportaali esiletõstetud elulood on eestikeelse Vikipeedia filosoofiaportaalis olevad artiklid, mis vahetuvad juhuslikult.

Eluloo valimine[muuda lähteteksti]

Sobiv elulugu peab olema põhjalik, informatiivne, keeletoimetatud ning kallutamata. Sobivad artikleid võib leida ka lehekülgedelt Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid või Vikipeedia:Head artiklid.

Eluloo lisamine[muuda lähteteksti]

  1. Lisa uus valitud elulugu järjekorras järgmisele vabale portaali alamlehele.
  2. Uuenda portaali pealehel valitud eluloo kasti mallis {{Juhuslik portaali osa}} parameetri max väärtust (kasvata ühe võrra).

Valitud elulood[muuda lähteteksti]

Portaal:Filosoofia/Valitud elulugu/1

Martin Knutzen (14. detsember 1713 Königsberg29. jaanuar 1751) oli saksa filosoof.

Ta oli Christian Wolffi ja Alexander Baumgarteni õpilane ja Immanuel Kanti õpetaja, kes tutvustas talle Newtoni füüsikat ja Leibnizi õpetust. Ta oli Königsbergi ülikooli erakorraline loogika- ja metafüüsikaprofessor. Kantist oli ta vaid kümmekond aastat vanem ning professoriks sai ta juba 21-aastaselt.

Kuigi ta oli eluajal kuulus, püüdes ühendada pietismi ja Christian Wolffi õpetust, on ta tänapäeval tuntud ainult asjatundjatele. Knutzenil oli oluline osa Immanuel Kanti ja Johann Georg Hamanni kujunemises. Nii Kant kui ka Hamann on teda nimetanud "kuulsaks Knutzeniks". Kantile jäi Knutzen alatiseks "pühaks", kuid ta ei maini Knutzenit üheski oma teoses.

Knutzeni vanemad olid kaupmees Hagen Knutzen ja tema abikaasa Constantina Knutzen (sündinud Rump). Pärast vanemate varajast surma võtsid poisi enda hoolde sugulased, kes koolitasid teda kihelkonnakoolis. Loe edasi ...


Portaal:Filosoofia/Valitud elulugu/2

Tõnu Luik (sündinud 1. mail 1941 Tallinnas) on eesti filosoof, kauane Tartu Ülikooli õppejõud, antiikfilosoofia ja Martin Heideggeri ning Georg Wilhelm Friedrich Hegeli põhjalik tundja.

Tartu Ülikoolis on ta õpetanud kursusi nagu "Filosoofia-ajalooline sissejuhatus filosoofiasse", "Klassikaline saksa filosoofia", "Martin Heideggeri kogemusest keele teil" jts. Luige õpilaste hulka kuulub suur osa tänapäevastest Eesti filosoofidest, tema õpilastena on tuntud nt Ülo Matjus ja Eduard Parhomenko.

Kursus "Martin Heideggeri kogemusest keele teil" oli Tõnu Luigele iseäranis südamelähedane. Selle kursuse sisu on ta Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemis kokku võtnud järgnevalt: "Ülevaatena keele erinevast tähenduslikkusest Martin Heideggeri mõtteteekonnal ning käibivate keele-käsituste (universaalse märgilise kommunikatsioonivahendina) taustalt eritellakse lähemalt tema artikleid "Hölderlin ja luule loomus" (1936) ning "Keel" (1950), milles "keel tuleb keelde keelena", andes asu inimese maailmasolemise avatusele." Loe edasi...


Portaal:Filosoofia/Valitud elulugu/3

Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.

Heidegger kritiseeris traditsioonilist metafüüsikat, tõlgendades ja kritiseerides seda fenomenoloogia, hermeneutika ja ontoloogia vaatekohast. Samuti rajas ta fundamentaalontoloogia.

Tema mõtted avaldasid suurt otsest ning õpilaste kaudu ka kaudset mõju filosoofiale nii Saksamaal kui ka mujal ning humanitaarteadustele.

Martin Heideggeri suhe natsionaalsotsialismiga on tänini ägedate vaidluste teema. Loe edasi...


Portaal:Filosoofia/Valitud elulugu/4

David Hume (7. mai 1711 Edinburgh25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist. Ta oli koos Adam Smithi ja Thomas Reidiga üks Šoti valgustusliikumise juhtkujudest. Ka peetakse teda üheks kõige olulisemaks inglise keeles kirjutanud filosoofiks ja viimaseks kolmest suurest Briti empiristist.

David Home sündis 26. aprillil vkj 1711 Edinburghis Lawnmarketi põhjaosas advokaadina tegutseva vaesunud aadliku Joseph Home of Chirnside'i teise pojana; tal oli vanem vend John (sündis 1709) ja vanem õde Catharine (sündis 1710). 12-aastasena (võib-olla isegi 10-aastasena; tavaliselt asuti õppima 14-aastaselt) astus David Home koos vanema vennaga Edinburghi Ülikooli. Ta õppis seal ladina ja kreeka keelt, loogikat ja metafüüsikat. Ema ning onu George'i survel hakkas ta 1726 Edinburghis õigusteadust (Šoti õigust]) õppima. Aastal 1729 katkestas ta õpingud, sest tundis "ületamatut vastumeelsust kõige vastu peale filosoofia ja üldise õpetatuse". Nagu ta oma eluloos samas lauses mainib, eelistas ta Johannes Voeti ning Arnold Vinniuse asemel lugeda Cicerot ja Vergiliust. Ta tegeles matemaatikaga ning luges ajaloo-, kirjandus- ja filosoofiaalaseid teoseid. Õppejõudude vastu oli tal vähe austust: aastal 1735 kirjutas ta sõbrale, et professorilt pole midagi õppida, mida ei leiaks raamatutest. Ta omandas selle aja jooksul nii palju teadmisi, et võis hiljem sõpradele õigusabi anda. Ta läks tagasi Inglismaa piiri äärsesse Ninewellsi ema, venna ja õe juurde, kus ta pühendus filosoofiale, lugedes raamatuid ning vaadeldes inimeste, sealhulgas iseenda mõtlemist ja tegevust. Loe edasi...


Portaal:Filosoofia/Valitud elulugu/5

Portaal:Filosoofia/Valitud elulugu/5