Pontus Brevern de la Gardie

Pontus Brevern de la Gardie

Krahv (a-st 1852) Pontus Alexander Ludwig Brevern de la Gardie (Venemaal tuntud kui Aleksandr Ivanovitš, vene keeles Александр Иванович Бреверн де ла Гарди) (4. jaanuar (ukj 16. jaanuar) 1814 Kostivere – 20. märts (ukj 1. aprill) 1890 Haapsalu) oli Venemaa sõjaväelane (ratsaväekindral) ja riigitegelane (Riiginõukogu liige).

Elulugu

Päritolu ja haridustee

Põlvnes aadlisuguvõsast. Tema isa oli Kostivere mõisnik major Heinrich Johann von Brevern (1775−1850). Ema oli viimase teine abikaasa krahvinna Marie de la Gardie (1786−1876). Õppis alates 1828. aastast Peterburis Mihhaili suurtükiväekoolis, kuhu astudes sai IV klassi tuletõrjujaks. Järgmisel aastal ülendati junkruks ja 1831. aastal portupée-junkruks. Aastatel 1831−1834 õppis suurükiväekooli ohvitseriklassis (hilisem Mihhaili suurtükiväeakadeemia).

Ohvitserist polgukomandöriks

Pärast suurtükikooli lõpetamist ülendati ohvitseriks. 1834. aastal määrati ta teenima kaardiväe ratsasuurtükiväkke. Tema esimene teenistuskoht oli selle väeosa 3. kergepatarei. 1844. aasta alguses nimetati ta patarei juhatajaks ja pool aastat hiljem kinnitati polkovnikuks ülendatuna patareikomandöriks. Osales oma väeosaga 1849. aastal Ungari sõjakäigul. 1851. aastal sai temast maineka kavalergardide polgu (ratsakaardivägi) juhataja. Ülendati järgmisel aastal kindralmajoriks ja kinnitati polgu komandöriks (juhtis väeosa 1861. aastani). Krimmi sõja ajal teenis esmalt Peterburi kubermangus ja seejärel riigi läänepiiril.

Hilisem sõjaväeline karjäär

Aastal 1855 sai temast kaardiväe kürassiiridiviisi 1. brigaadi komandör, kellena teenis 1857. aastani. 1856. aastal sai kindraladjutandiks. 1862. aasta suvel nimetati ta Kaardiväekorpuse staabiülema kohusetäitjaks ja kaks kuud hiljem kinnitati staabiülema ametikohale. Pärast kaardiväekorpuse kaotamist sai temast 1864. aastal kaardivägede ja Peterburi sõjaväeringkonna vägede staabiülem. 1865−1869 oli ta Harkovi sõjaväeringkonna vägede ülemjuhataja. Seejärel läks puhkusele ja ravis end välismaal. 1879. aastal naasis kummatigi teenistusse ja määrati Moskva sõjaväeringkonna vägede ülemjuhatajaks. Ta oli selles ametis 1888. aastani, mil läks sõjaväeteenistusest erru.

Riiginõukogu liige

Keiser Aleksander III nimetas ta Riiginõukogu liikmeks 1888. aastal. Juba järgmisel aastal läks puhkusele ja nõukogu töös enam ei osalenudki.

Surm

Suri 76 aasta vanuselt Haapsalus.

Krahv Brevern de la Gardie

Brevern de la Gardie suguvõsa krahvivapp

Kuna tema onu Karl Magnus de la Gardie (1788−1856) abielu Lucie Sternbergiga jäi lastetuks ja tal muid pärijaid ei olnud, adopteeris ta oma vanema õepoja Pontus von Breverni. Veel De la Gardie eluajal 1852. aasta 11. detsembril (vkj) sai viimane Venemaa keiserilt Nikolai I õiguse kasutada De la Gardie suguvõsa krahvitiitlit, nime ja vappi. Edaspidi kandsid tema ja tema järeltulijad nime Brevern de la Gardie.

De la Gardie loss Haapsalus

De la Gardie loss Haapsalus

 Pikemalt artiklis De la Gardie loss

Oma onult Karl Magnus de la Gardie´lt päris ta Haapsalus De la Gardie lossi, kus 1852. aastal peatus ka troonipärija Aleksander Nikolajevitši (hilisem keiser Aleksander II) perekond.

Auastmed

Daatum	Auaste
27.07.1831	praporštšik
03.02.1833	alamporutšik
08.02.1834	kaardiväepraporštšik
29.03.1836	alamporutšik
11.04.1838	porutšik
06.12.1842	staabikapten
11.04.1843	kapten
30.08.1844	polkovnik
30.03.1852	kindralmajor
23.04.1855	kindralmajor svita
23.04.1861	kindralleitnant
30.08.1869	ratsaväekindral

Autasud

Venemaa autasud

• Püha Stanislavi ordeni III klass (06.12.1841)
• Püha Anna ordeni III klass (08.10.1846)
• Püha Anna ordeni II klass (28.01.1848, keisrikroon 06.12.1849)
• Püha Stanislavi ordeni I klass (30.08.1857)
• Püha Anna ordeni I klass (08.09.1859)
• Püha Vladimiri ordeni II klass (08.09.1862)
• Valge Kotka orden (16.04.1867)
• Püha Aleksander Nevski orden (27.07.1881, briljandid 15.05.1883)

Välismaa autasud

• Preisimaa Punase Kotka ordeni III klass (12.09.1839)
• Preisimaa Püha Jeruusalemmaa Johannese orden (koos briljantidega) (23.07.1852)
• Montenegro Vürst Danilo I ordeni I klass (29.01.1883)
• Bulgaaria Püha Aleksanderi ordeni I klass (30.03.1884)

Sugupuu

Pontus Brevern De la Gardie esivanemad
krahv Pontus Brevern De la Gardie (1814–1890)	Johann von Brevern (1775–1850)	Johann von Brevern (1749–1803)	Peter von Brevern (1711–1756)	Hermann von Brevern (1663–1721)
				Katharina von Reutern (1679–1746)
			Gertrude Magdalena von Kursell (1724–1803)	Christopher Engelbrecht von Kursell (1685–1756)
				Gertrude Helene von Tiesenhausen (suri 1742)
		Elisabeth Stael von Holstein (1753–1824)	Fabian Ernst Stael von Holstein (1727–1772)	Jakob Johann Stael von Holstein (1699–1755)
				Hedwig Margaretha Stael von Holstein (1707–1771)
			Barbara Helena von Baranoff (1734–1781)	Karl Gustav von Baranoff
				Margaretha Elisabeth von Derfelden
	krahvitar Marie De la Gardie (1786–1876)	krahv Magnus Jakob De la Gardie (1753–1802)	krahv Carl Julius De la Gardie (1729–1786)	krahv Magnus Julius De la Gardie (1668–1741)
				krahv Hedvig Katharina Lillie (1695–1745)
			krahvitar Magdalena Christina Stenbock (1729–1801)	krahv Fredrik Magnus Stenbock (1696–1745)
				krahvitar Ebba Margaretha De la Gardie (1704–1776)
		Ottilie von Peetz (1756–1803)	Gustav Magnus von Peetz	Jakob Friedrich von Peetz (suri 1731)
				vabapreili Helene Christine von der Pahlen
			Catharina Luise von Poll	Otto Johann von Poll (suri 1731)
				Ingeborg Luise von Nolcken

Vaata ka

• Brevern
• De la Gardie

Kirjandus

• Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 103.
• Сборник биографий кавалергардов. 1826−1908. Томь IV. Санкт-Петербург: Экспедиция заготовления гос. бумаг, 1908. Lk 192−193 [1].
• Шилов, Д. Н., Кузьмин, Ю. А. Члены государственного совета Российской империи 1801−1906. Биобиблиографический справочнк. С.-Петербург: Издательство "Дмитри Булганин", 2007. Lk 84−86.

Välislingid

• Erik Amburgeri andmebaas. Nr 2294
• Pontus Brevern de la Gardie veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"