Policoro

Allikas: Vikipeedia
Policoro

[ poliˈkɔro[1] ]
itaalia Policoro
kohalik murre Pulëcòrë [2]
vanakreeka Polychoron, Πολύχωρον

Policoro-Stemma.png
Vapp
Porto turistico di Policoro - 2.jpg
Policoro kastell

Pindala: 67,00 km²
Elanikke: 16 327 (2012.12.31)[3]

Koordinaadid: 40° 12′ N, 16° 40′ E40.216.666666666667koordinaadid: 40° 12′ N, 16° 40′ E
Map of comune of Policoro (province of Matera, region Basilicata, Italy).svg
Policoro asend Matera provintsis
Policoro (Itaalia)
Policoro
Asendikaart

Policoro on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Basilicata maakonnas Matera provintsis. Policoro sai linnaõigused vabariigi presidendi 1988. aasta 15. septembri dekreediga.

Policoro kõrgus merepinnast on 25 meetrit, asustustihedus keskmiselt 244 inimest ruutkilomeetri kohta.

Haldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Policoro piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Rotondella, Scanzano Jonico, Tursi, Nova Siri.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viljakal Metaponto madalikul asuva Policoro kagupiiriks on Joonia mere Taranto laht. Kirdepiiril voolab Agri jõgi.

Kolmekümne aasta (19611990) vaatluste andmetel on kõige jahedam kuu jaanuar (keskmine temperatuur +7,8 °C) ja kõige soojem kuu august (keskmine temperatuur +25,4 °C).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Herakleia ja Sirise arheoloogiline piirkond

Policoro läheduses asuvad antiikaegse, VI sajandil e.m.a. rajatud Magna Graecia olulise keskuse Herakleia varemed. Aastal 280 eKr võitlesid roomlased seal Pyrrhosega.

Policoro eraldus Montalbano Jonicost iseseisvaks omavalitsusüksuseks 1959. aastal.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Salvatore Bianco, Marcello Tagliente, Il Museo nazionale della siritide di Policoro: archeologia della Basilicata meridionale, Laterza, 1985. ISBN 88-420-2641-7
  • Luisa Moscati Castelnuovo, Siris tradizione storiografica e momenti della storia di una città della Magna Grecia Collection Latomus: tradizione storiografica e momenti della storia di una città della Magna Grecia, Latomus, 1989. ISBN 2-87031-147-8
  • Emanuele Greco, Siritide e Metapontino. Storie di due territori coloniali, Centre Jean Bérard, 1991. ISBN 2-903189-57-9
  • Salvatore Bianco, Il Museo nazionale archeologico della Siritide, Scorpione, 1996.
  • Salvatore Bianco, Greci, Enotri e Lucani nella Basilicata meridionale, Napoli, Electa, 1996.
  • Antonio Signorile, L'Università di Policoro nel XIII secolo, Salerno, Edisud, 2006. ISBN 88-95154-07-X
  • Nicola Buccolo, Policoro Stella della Magna Grecia, Policoro, 2005.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "DiPI Online - Dizionario di Pronuncia Italiana". Vaadatud 7. juuli 2013.
  2. AA. VV., Dizionario di toponomastica. Storia e significato dei nomi geografici italiani, Milano, GARZANTI, 1996, p. 74.
  3. Istati andmed – Elanike arv seisuga 31. detsember 2012

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]