Rüüt

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Pluvialis apricaria)
 See artikkel on linnust; Eesti ansambli kohta vaata Rüüt (ansambel)

Rüüt Kakerdaja rabas

Rüüt (Pluvialis apricaria) ehk põldrüüt[1] on tülllaste sugukonda rüüda perekonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (2012).

Eestis on ta ebaühtlaselt levinud väikesearvuline haudelind[2]. Ta pesitseb Eestis ainult rabades, toitu otsib ka põldudelt ja niitudelt; rändeajal võib teda kohata mererannas[2].

Sõna "rüüt" omastav kääne on "rüüda"[3], ehkki kasutatud on ka vormi "rüüdi"[1].

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Rüüt elab tundras ja metsatundras, levila lõunaosas lagerabas Venemaal, Baltimaades, Fennoskandias, Taanis, Hollandis, Suurbritannias ja Islandil. Ida suunas ulatub levila Hatanga valglasse, aga kohatud on teda veelgi kaugemal.[1]

Üldiselt on ta rändlind, aga Suurbritannias paigalind. Lisaks Briti saartele talvitub rüüt Vahemere maades kummalgi pool Vahemerd ja Pärsia lahe ääres, vähem Taga-Kaukaasias ja Hindustani poolsaare läänerannikul.[1]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Rüüt sarnaneb plüüga, kes kuulub samasse perekonda, kuid rüüt on natuke väiksem. Rüüda tiib on 17–19 cm pikk ja lind kaalub 200–210 g.[1]

Plüüst erineb rüüt kuldsete tähnide poolest keha ülapoolel, mida plüül on vähe, aga rüüdal palju. Tema kaenlasuled on puhasvalged, aga plüül mustad. Rüüdal on kummalgi jalal 3 varvast, millega ta erineb teistest sama perekonna liikidest ja meenutab rohkem tülle.[1]

Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Rüüt jätab talvitumispaigad maha veebruaris, aga ei rända kuigi kiiresti. Eestisse jõuab rüüt mai alguses, aga tundrasse mai lõpul ja juuni alguses. Rände käigus eelistab ta peatuda lagedates paikades: stepis, rabas, põlendikul või põllul. Sellest tulebki linnu paralleelnimetus "põldrüüt". Lagedad kohad valib ta ka elu- ja pesitsuskohaks.[1]

Mõni päev pärast pesapaika saabumist heidavad linnud paaridesse ja alustavad mängulennuga, mida saadavad päev läbi kestvad hüüded. Isaslind lendab ringiratast ühtlaselt ja aeglaselt järjest ülespoole, sealjuures vehib ta tiibadega aeglaselt ja võib vahepeal koguni liuelda. Järsku hakkab ta kiiresti tiibu väristama, laskub alla emaslinnu kõrvale ja mõlemad hakkavad kõrvuti jooksma, läbides vahel üsna pika vahemaa. Kui mitu paari viibib lähestikku, siis lendlevad ja häälitsevad isased veelgi agaramalt, aga vaebu isaste vahele ei teki ja eri paaridesse kuuluvad linnud võivad rahulikult üksteise kõrval toituda.[1]

Rüüda muna

Pesa valmib kuivemale ja kõrgemale kohale, milleks võib olla ka poolkõdunenud puunott. Islandil võib ta pesa põõsassegi ehitada. Pesaks on väga vähese vooderdisega madal lohk. Pessa munetakse 3–5, tavaliselt 4, harva 2 muna. Muna on 48–55 mm pikk ja 33–38 mm lai. Muna on hele, kollakaspruun, ent mõnikord tumepunase varjundiga, kaetud tumepruunide või helehallide laikudega.[1]

Hauvad mõlemad vanemad kokku 27 päeva. Tavaliselt kooruvad pojad ühekorraga, kuid vahel kestab see kuni 2 ööpäeva. Sel juhul viib isaslind vanemad pojad pesast minema veel enne nooremate koorumist. Vanalinnud peibutavad vaenlasi poegade juurest ennastsalgavalt ja energiliselt eemale. Tavaliselt seisavad vanalinnud kõrgematel mätastel või kühmudel, lastes alatasa ärevat ja veidi nukrat vilet. Pojad toituvad vanemate vaateväljas ja poevad esimese häiresignaali peale kohe peitu.[1]

Põldudel sööb rüüt peaaegu eranditult naksurlaste vastseid traatusse. Eesti rabas sööb ta lisaks traatussidele väheliikuvaid poilasi, kärsaklasi ja jooksiklasi. Suve lõpul sööb ta marjugi. Mida rüüt tundras sööb, pole teada.[1]

Sulgimine venib vanalindudel pikale ja toimub kahes järgus. Väikesulestik hakkab vahetuma juba pesitsemise ajal, aga ei lõpe, vaid peatub. Sulgimine lõpeb talvituspaikades ning selle käigus vahetuvad ülejäänud väikesulestik ja kõik kontuursuled. Märtsis toimub paarimiseelne osaline sulgimine, mille käigus vahetub osa väikesulestikust. Paarimiseelne sulgimine lõpeb harilikult kevadrände ajal ja tundrasse jõuavad linnud juba hundsulestikus, aga levila lõunaosas, näiteks Eestis jõuavad linnud pesapaikadesse varem ja asuvad hauduma segasulestikus.[1]

Juba juulis hakkavad rüüdad salkadesse koonduma ja augusti keskel algab sügisränne. Üksikud isendid võivad seda alustada veelgi varem, juba juulis. Rände ajal viibib ja toitub rüüt peamiselt põldudel, nii kesa- kui ka viljapõldudel.[1]

Talvitumispaikades toitub rüüt samuti eeskätt põldudel ja karjamaadel, mitte näiteks mereranniku mudapaljanditel nagu plüü. Alžeerias moodustab rüüt kiivitajaga ühiseid salku, mis rändavad lõuna suunas kuni kõrbeni.[1]

Rüüt oli Saksamaal 1975. aasta lind.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 "Loomade elu", 6. kd., lk. 206-207
  2. 2,0 2,1 L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 208
  3. ÕS 2006

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rüüt andmebaasis eElurikkus Muuda Vikiandmetes