Pilates

Allikas: Vikipeedia

Pilates on kogu keha hõlmav treeningsüsteem, mille arendas 20. sajandi alguses välja Saksamaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides tegutsenud Joseph Pilates.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pilatese-tehnika looja Joseph H. Pilates sündis 1883. aastal Saksamaal. Lapsepõlves nõrga tervisega hädas olnud, nii astma, rahhiidi kui liigesepõletike all kannatanud J. Pilates pühendas kogu oma elu hea füüsilise vormi saladuste väljaselgitamisele. Ta uskus, et kui inimese nahk on võimeline pidevalt uuenema, siis peab samamoodi olema võimalik tervendada ja tugevdada kõiki organeid ning kogu organismi. Selle põhjal arendaski Pilates välja oma harjutuste kava ning töötas välja mitmesuguseid treeningmasinaid.

Oma õpetuse edasi andmiseks rajas Pilates New Yorki stuudio, kus tema käe all õppis mitmeid Pilatese meetodi hilisemaid edasiarendajad: Romana Kryzanowska, Kathy Grant, Jay Grimes, Ron Fletcher, Maja Wollman, Mary Bowen, Carola Treir, Bob Seed, Eve Gentry jpt. Algselt õpetati Pilatese meetodit vaid vähestes spetsiaalsetes stuudiotes, ent õige pea levis see tervisekeskustesse, jõusaalidesse ja füsioteraapiakeskustesse üle terve maailma. Tänapäeval kombineeritakse pilatese meetodit sageli ka teiste treeningutega, ent hinnatuim on siiski traditsiooniline, Joseph H. Pilatese enda poolt välja töötatud meetod.

Viimastel aastatel on pilatese termin muutunud laialt ning vabalt kasutatavaks, mistõttu võib igaüks, ka ilma vastava ettevalmistuseta, nimetada end pilatese instruktoriks. Sellest tulenevalt levib ka vastukäiv informatsioon selle kohta, mis pilates on, kuidas seda praktiseeritakse ning milliseid sertifikaate peaks professionaalne treener omama. Füüsiliste vigastuste vältimiseks on soovitatav treenida vaid professionaalsete instruktorite käe all.

Meetod ja tehnika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pilatese meetod püüab arendada täiusliku kontrolli keha üle, kasutades selleks ka mitmesuguste aparaatide abi. Algselt mõtles Joseph Pilates oma harjutused välja treeningmatil sooritamiseks, kuid keha suunamiseks ja treenimiseks töötas välja ka mitmesuguseid mehhaanilisi treeningmasinaid. Tuntuim ning arvatavasti ka olulisim neist on Reformer, kuid traditsioonilises pilateses on levinud ka Cadillac, Barrels, Chairs ja mitmed teised. Igal aparaadil on oma harjutustekava ja ülesanne keha treenimisel.

Tänapäeval jaguneb pilates kaheks erinevaks koolkonnaks: klassikaline ehk autentne pilates ja kaasaegne ehk moodne pilates. Klassikaline pilates järgib võimalikult täpselt Joseph Pilatese välja töötatud süsteemi - harjutuste kava on ühtne ega erine sõltuvalt stuudiost või treenerist. Klassikalise pilatese professionaalsed treenerid on läbinud kõik koolitustasemed, vallates kõiki harjutusi ning on üldjuhul oma õpetajate kaudu otseselt seotud Joseph Pilatese endaga. Kaasaegne pilates aga lähtub Joseph Pilatese treeningkavast vaid osaliselt ning harjutusi ei järgita süsteemselt.

Pilatese põhimõtted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romana Kryzanowska õpilased Philip Friedman ja Gail Eisen on toonud välja kuus "pilatese põhimõtet", mis on üleüldiselt tunnustatud pilatese järgijate seas. Need on: jõujaam (keha asetus), keskendumine, kontroll, täpsus, hingamine ja sujuvus.

Jõujaam (keha asetus)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõhulihased, alaselg ja tuharad on inimese kese. Selgroo ja jäsemete tunnetamine oma jõujaama kaudu õpetab teadlikult jälgima oma keha. Pilateses kasutatakse keha jõukeset mitmesuguste harjutuste kontrollitud ja sujuvaks sooritamiseks.

Keskendumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pilates nõuab vaimset keskendumist, mis tähendab, et mõte töötab kogu treeningu jooksul. Keskendumine on vajalik, et tagada liigutuste kvaliteet. Pilates ei ole ainult füüsiline treening, vaid keskendub nii mõistuse kui lihaskonna treenimisele, et aidata saavutada vaimne ja füüsiline tasakaal.

Kontroll[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pilatest on kõige parem kirjeldada, kui kontrollitud painduvuse ja jõu kombinatsiooni. Kui keha ja vaim töötavad üheskoos, sooritakse liigutusi kõige tõhusamalt, samal ajal kontrollides oma keha. Kõik pilatese liigutused tulevad jõukeskusest ehk "kontrolli keskmest". Keha kontrollimine on esmatähtis, et vältida vigastusi.

Täpsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga liigutus peab olema täpne pilatese-treeningu sujuvuse tõttu. Pilatese puhul on kvaliteet tähtsam kvantiteedist. Väiksem hulk täpseid liigutusi annab parima tulemuse.

Hingamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õige hingamine on tähtis pilatese-tehnika osa – see arendab vastupidavust ja tõstab energiat ning sunnib samal ajal lõõgastuma. Kuigi kõik pilatese-harjutused pole just hingamisharjutused, on treeningu ajal tähtis teadlikult hingata. Hingamine aitab sooritada mitmeid raskemaid harjutusi.

Sujuvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pilates on täiuslik ja graatsiline koreograafia, mille iga harjutus läheb energiliselt üle järgmiseks. Sujuvad ja nobedad liigutused loovad ühtlase, voolava korduvuse, mida esitatakse kiirustamata. Oluline on, et keskendutakse oma vaimus sellele, kuidas iga liigutus on seotud järgmisega.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Britt Kalbus. True Pilates Eesti kodulehekülg. 23. september 2011. Kasutatud 23.09.2011. (Eesti keeles) Pavel Murnikov. Pilates.ee kodulehekülg. 19. oktoober 2011. Kasutatud 19.10.2011. (Eesti keeles) Aleksei Kazubski. www.pilatesandyoga.ee. 20. juuni 2012. Kasutatud 20.06.2012. (Eesti keeles)