Pikti keel

Allikas: Vikipeedia
Briti saared 5. sajandi keskel pKr, Rooma valitsusaja lõpu ja anglosakside sissetungi vahel. Sinisel alal valitses pikti keel, rohelisel gaeli ja punasel briti keeled.

Pikti keel on väljasurnud keel või keelterühm, mida kõnelesid piktid, Põhja- ja Kesk-Šotimaa varakeskaegsed asukad.

Eraldiseisva keelena on pikti keelt nimetatud Bede 8. sajandi algusest pärinevas teoses "Historia ecclesiastica gentis Anglorum", kus seda eristatakse nii kõmri kui ka gaeli keelest.[1]

Pikti keelest pole säilinud praktiliselt midagi peale mõnede koha- ja isikunimede kunagise piktide kuningriigi aladel.

Terminit "pikti keel" ("Pictish") on kasutanud Kenneth H. Jackson 1955. aastal[2] ning tema eeskujul ka Katherine Forsyth 1997. aastal[3], tähistamaks keelt, mida kõneldi varakeskajal peamiselt põhja pool Forthi ja Clyde'i vahelist joont. Samas piirkonnas rauaajal kõneldud protopikti keelt nimetavad nad pritenni keeleks ("Pritennic").

Pikti keele kuuluvust keelerühmadesse on materjali nappuse tõttu raske määratleda. Levinud on arvamus, et tegu oli suuremal või vähemal määral keldi keelega saartekeldi rühmast, ehkki kuuluvus briti või gaeli keelte hulka on vaieldav. Samas on oletatud ka, et pikti keel oli üks vähestest säilinud mitte-indoeuroopa keeltest Euroopas või sisaldas vähemalt olulisel hulgal keldieelset substraati.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Historia ecclesiastica gentis Anglorum" I.1; viiteid pikti keelele on tekstis ka mujal.
  2. Jackson, K. (1955), "The Pictish Language", in Wainwright, F.T., The Problem of the Picts, Edinburgh: Nelson, pp. 129–166
  3. Forsyth, K. (1997), "Language in Pictland: the case against 'non-Indo-European Pictish" Utrecht: de Keltische Draak (vaadatud 4. veebruaril 2010)