Piiritaja

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Eesti linnuliigist; perekonna Apus kohta vaata piiritaja (perekond).

Piiritaja
Apus apus -Barcelona, Spain-8 (1).jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Piiritajalised Apodiformes
Sugukond: Piiritajalased Apodidae
Perekond: Piiritaja Apus
Liik: Piiritaja
Ladinakeelne nimetus
Apus apus
Linnaeus, 1758
Mauersegler map.png
Apus apus

Piiritaja ehk piirpääsuke (Apus apus) on piiritajalaste sugukonda piiritaja perekonda kuuluv lind.

Piirpääsuke on piiritaja vananenud nimi. Seda kasutati siis, kui piiritaja välise sarnasuse põhjal arvati pääsukeste sugulasteks. Kuid nad kuuluvad isegi eri seltsidesse: piiritaja piiritajaliste seltsi, pääsukesed värvuliste seltsi[1].

Piiritajat kirjeldas esimesena teaduslikult Carl Linné 1758. Linnu teaduslik nimi Apus tuleb kreeka keelest, kus α tähendab eitust ja πούς jalga, niisiis απούς tähendab 'jalgadeta'.

Piiritaja jalad on väga lühikesed. Piiritaja kasutab neid ainult mööda vertikaalseid pindu ronimiseks. Vabatahtlikult ta maapinnale ei lasku.

Piiritajad veedavad suurema osa elust lennates. Nad toituvad putukatest, mida nad lennu pealt nokaga püüavad. Nad suudavad lendamise ajal juua, paarituda ja isegi magada.

Ta on Eestis tavaline rändlind, kes saabub harilikult mai keskel.

Piiritaja pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 70 000 – 150 000 paarile [2].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Loomade elu", 6. kd., lk. 6
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)