Piinamine

Allikas: Vikipeedia
Piinamisriistu
Désiré François Laugée, "Küsimus" (1881)

Piinamine on tegevus, mille eesmärk on kellelegi tugevate kannatuste tekitamine.

Piinamise õiguslik seisund[muuda | muuda lähteteksti]

ÜRO piinamise vastane konventsioon[muuda | muuda lähteteksti]

ÜRO piinamise vastase konventsiooni artikli 1 lõike 1 kohaselt on piinamine iga tahtlik tegu, millega põhjustatakse isikule tugev füüsiline või vaimne valu või kannatus eesmärgiga saada temalt või kolmandalt isikult informatsiooni või ülestunnistust, karistada teda või kolmandat isikut teo eest, mida ta on toime pannud või milles teda kahtlustatakse või et teda või kolmandat isikut ähvardada või alandada.

Euroopa inimõiguste konventsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Konventsiooni artikkel 3 sätestab, et

Kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.

Põhiseadus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 sätestab, et

Kedagi ei tohi piinata, julmalt ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.

Sellest keelust ei tohi vastavalt § 130-le kõrvale kalduda ka erakorralise või sõjaseisukorra ajal.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]