Pierre de La Rue

Allikas: Vikipeedia

Pierre de La Rue (umbes 1452 – 20. november 1518) oli renessansshelilooja ja laulja franko-flaami koolkonnast. Ta on selle koolkonna üks tuntumaid ja mõjukamaid esindajaid.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta sündis arvatavasti Tournais ja sai hariduse kohalikus katedraalis. Aastatel 1469–1470 mainitakse ühes Brüsseli katedraalis tenorilauljat nimega Peter vander Straten. Kuna see on tema nime hollandikeelne variant, siis peetakse väga tõenäoliseks, et see oligi tema.[1] 1471. aastal oli ta Genti Jacobskerkis osalise tööajaga laulja, kellele maksti tasu katedraali mitmeotstarbeliste kulude eelarvest. 1472–1477 töötas ta Nieuwpoortis.

Tema asukoht 1480. aastatel pole hästi teada. Varem on arvatud, et ta oli aastatel 1483–1485 Sienas Itaalias, kuid on kindlaks tehtud, et "La Rue" sealsetes dokumentides viitab ühele teisele lauljale. Pierre de La Rue ei käinud ilmselt kunagi Itaalias, mis teeb teda teistest oma põlvkonna tähtsamatest franko-flaami koolkonna heliloojatest eristuvaks.[2]

Enne 1489. aastat oli ta mõnda aega Saksamaal. 1492. aastal liitus ta Saksa-Rooma keisri Maximilian I kooriga. Ta jätkas Habsburgide alluvuses töötamist kuni elu lõpuni.[2][3]

De la Rue reisis kaks korda Hispaaniasse. Olles teisel reisil, sattus ta 1506. aastal La Manche'i väinas laevaõnnetusse ning veetis kolm kuud kuningas Henry VII õukonnas. Pärast seda oli ta kaks aastat Hispaanias Kastiilia kuninganna Juana teenistuses ning naasis Hollandisse 1508. aastal. Juana oli maksnud talle poole suuremat tasu kui teistele lauljatele ning määras ta koori juhiks.

Oma reisidel kohtus ta kaasmaalastest suurte heliloojatega, näiteks Josquin des Prezi, Heinrich Isaaci ja Robert de Féviniga. Need kohtumised võisid olla tema stiili väljakujunemise mõjutajad.[4] 1515. aastal tegi õukond suure ringreisi läbi kõikide linnade, mis asusid vastse keisri Karl V valduste põhjapoolses osas. La Rue lahkus ametist järgmise aasta suvel ning asus elama Kortrijki, kus ta suri kaks aastat hiljem.

Pierre de La Rue oli surres üsna jõukas. Oma testamendis jagas ta oma varasid sugulastele, heategevusele, kooridele ja mujale. Ta oli ka määranud, et kuu vältel pärast tema surma tuleb igal päeval laulda reekviemi ning pärast seda veel 300 missat erinevates katedraalides. Ta palus ennast matta Kortrijki kirikusse, altarist vasakule. [5]

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Meconi, 2003, p. 5
  2. 2,0 2,1 Meconi, Grove
  3. Meconi, 2003, p. 10-13
  4. Staehelin, Grove
  5. Meconi, 2003, p. 45-52