Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais

Allikas: Vikipeedia
Beaumarchais
Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais

Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais (24. jaanuar 1732 Pariis - 18. mai 1799) oli prantsuse leiutaja, kellassepp, muusik, kirjastaja, spioon, relvakaubitseja, revolutsionäär ja näitekirjanik.

Ta sündis keskklassi kellasepa perekonda. 13-aastaselt jättis ta kooliõpingud pooleli, et pühenduda ameti õppimisele oma isa juures. 21-aastaselt tegi ta revolutsiooni kellatööstuses, leiutades uue kellamehhanismi, mis lubas hakata ehitama palju täpsemaid ja väiksemaid kelli. Tema tehtud kellad olid väga prestiižsed, Prantsusmaa kuninga Louis XV armuke kandis tema tehtud sisseehitatud kellaga sõrmust.

Samal ajal huvitus de Beaumarchaise ka muusikast. Ta mängis mitmesuguseid pille, komponeeris muusikat ja muu seas andis harfitunde Prantsuse õukonnas Louis XV tütardele. Kolmekümnendates eluaastates otsustas ta sõita Hispaaniasse, et puhata ja katsetada rahus kirjutamist. Reisides avastas ta endas armastuse dramaturgia vastu ja tulnud tagasi oma reisidelt, valmis tema käe all mitmeid stsenaariume lavastuste jaoks ja helitöid. Tema kõige kuulsamad teosed on kolm Figaro-ooperit – "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm" ja "Patune ema".

Pärast Voltaire'i surma ostis ta tema tööde avaldamisõigused ja asutas Saksamaal kirjastuse, et trükkida Voltaire'i teoseid, mis Prantsusmaal olid eel-revolutsioonilistel aegadel keelatud. Kahtlustatuna koostöös revolutsionääridega kuulutati ta 18. sajandi lõpuaastatel Prantsusmaal persona non grataks ja ta veetis enamiku oma viimastest aastatest Saksamaal.