Philipp Scheidemann

Allikas: Vikipeedia
Philipp Scheidemann (1918)

Philipp Heinrich Scheidemann (26. juuli 1865 Kassel29. november 1939 Kopenhaagen) oli Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik ja publitsist.

Philipp Scheidemann sündis Kasselis mööblitisler Friedrich Scheidemanni perekonnas. Põhikooli lõpetamise järel õppis ta aastatel 18791883 trükiladujaks ja raamatutrükkaliks. Kuni 1895. aastani töötas ta trükkalina.[1] 1883. aastal astus ta Saksamaa Sotsialistlikku Töölisparteisse, mis 1890. aastal nimetati ümber Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks.

1895. aastal loobus Philipp Scheidemann trükkaliametist ja asus tööle ajakirjandusse. Ta töötas mitme sotsiaaldemokraatliku ajalehe toimetajana. 19031918 oli ta Riigipäeva liige. Alates 1913. aastast oli ta Riigipäevas üks sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni juhte. 1917. aastal sai ta Friedrich Eberti kõrval partei kaasesimeheks. 1918. aasta oktoobris kutsuti Philipp Scheidemann Max von Badeni valitsusse portfellita ministriks.[2]

9. novembril 1918 pidas Philipp Scheidemann Riigipäevahoone rõdult kõne, milles ta teatas, et monarhia on kokku varisenud, ja kuulutas välja Saksa Vabariigi.[3]

13. veebruarist kuni 20. juunini 1919 oli Philipp Scheidemann Saksamaa riigikantsler (valitsusjuht).[4] Riigikantsleri ametist astus ta tagasi protestiks Versailles' rahu ebaõiglaste tingimuste vastu.[5]

19201925 oli Philipp Scheidemann Kasseli linnapea.[6] Natsionaalsotsialistide võimuletuleku järel põgenes Scheidemann 1933. aasta märtsis Austriasse. Lühemast aega viibis ta Tšehhoslovakkias, Šveitsis, Prantsusmaal ja Ameerika Ühendriikides. 1935. aastal asus ta elama Taani Kopenhaagenisse, kuhu ta jäi kuni oma elu lõpuni.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]