Philipp Schall von Bell
Philipp Schall von Bell (surnud detsembris 1560 Moskvas) oli Liivi ordu viimane maamarssal.
Philippi päritolu pole suudetud täpselt kindlaks teha, tõenäoliselt pärines ta Vestfaalist. Oluline ordukäsknik (Kuldīga komtuur) oli ka ta vend Werner Schall von Bell.
Schall von Bell astus ordusse tõenäoliselt enne 1540. aastat. 1541 sai ta Võnnus ordu majandusülema (Schäfferi) kumpaniks (abiliseks), neli aastat hiljem aga Riia linnusekomtuuriks, mis oli juba küllaltki oluline orduamet. 1551. aastal sai Schall von Bellist aga Aluliina komtuur, millega ta tõusis olulisemate ordukäsknike sekka, kuuludes ordut juhtinud siseringi. Koadjuutorivaenuse ajal (1556–1557) vastutas ta vangistatud Riia peapiiskopi Wilhelm von Hohenzollerni kinnipidamise ja eluolu eest. Wilhelm oli paigutatud Aluliinale alluvasse Koivaliina (Adsel, Gaujiena) linnusesse. 1558. aastal, pärast Liivi sõja algust, sai Schall von Bellist uus maamarssal. Ta paistis selles ametis silma pühendunud katoliiklasena, mis toonases Liivi ordu juhtkonnas oli küllaltki haruldane.
Schall von Bell juhtis Härgmäe lahingus umbes 500-mehelist orduväge. Valeinformatsiooni tõttu ründas ta üle 10 000-mehelist Vene väeüksust ning langes koos mitme teise ordukäskniku ja üle 100 saksa aadlikuga venelaste kätte vangi. Tema vangistajad allusid Aleksei Adaševile, kes koos oma lähikonnaga kohtles vangilangenud sakslasi esialgu üsna hästi. Andrei Kurbski andmetel soovitas Adaševi lähikond tsaar Ivan IV-l Philipp Schall von Bellist koguni Liivimaa asevalitseja teha, lootes nõnda Vene võimu Liivimaal oluliselt kergemini kehtestada. Vangistatud ülikud viidigi tsaari juurde Moskvasse, kuid Ivanile nende, eriti Schall von Belli käitumine, ei meeldinud ning ta lasi tema ja ta venna, Werner Schall von Belli samal aastal hukata.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
| Eelnev Jasper von Münster |
Aluliina komtuur 1551–1558 |
Järgnev Eberhard von Syburg zu Wischlingen |
| Eelnev Christoph Neuhof |
Liivi ordu maamarssal 1558–1560 |
Järgnev puudus |