Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu

Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Petrogradi Nõukogu, (vene keeles Петроградский совет рабочих и солдатских депутатов, Петросовет) oli Venemaa Keisririigi pealinnas Petrogradis 27. veebruaril (12. märtsil vkj) 1917. aastal moodustatud erinevate sotsiaaldemokraatlike parteide esindajatest moodustatud nõukogude esindusorgan.

Sama päeva õhtul Tauria palees peetud istungil valiti ka nõukogu täidevsaatev võimuorgan - nõukogude täitevkomitee, mill esimeheks valiti VSDTP menševike fraktsiooni esimees Nikolai Tšheidze, asetäitjateks ehk seltsimeesteks aga esseeride esindaja Aleksandr Kerenski ja menševik M. Skobelev. Täitevkomiteesse kuulus 15 liiget, kuhu kuulusid ainult 2 bolševike esindajat Aleksandr Šljapnikov ja Pjotr Zalutski.

14. märtsil 1917 valiti Täitevkomiteesse täiendavalt 10 soldatide ja madruste esindajat, kelle seas oli samuti ainult 2 bolševike esindajat A. Paderin ja A. Sadovski.

Nõukogu tegevus

• Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1 - valitavate soldatite ja madruste komiteede loomise kohta;
• Nõukogu häälekandja Izvestia (ajaleht) väljaandmine;
• 23. veebruaril 1917 kokkuleppe sõlmimine Petrogradi tehastes 8-tunnise tööpäeva sisseviimisest.
• Koostöös Riigiduumaga 1/2. märts 1917. Venemaa Ajutise Valitsuse moodustamine;

Kommunistide võimuhaaramine

22. märtsil (9. märtsil vkj) 1917. moodustasid VSDT(b)P liiked Petrogradi TSN bolševike fraktsiooni (40 inimest) ja alustasid ülekaalu saamiseks Nõukogus agitatsiooni uute valimiste läbiviimiseks Nõukogusse. Muudatuste tulemusena said juunikuuks 1917. bolševikud juba ligi 400 kohta ning suurem läbimurre võimu haaramisel tuli bolševikel peale Kornilovi mässu tõkestamist koostöös Aleksandr Kerenski valitsusega.

8. oktoober (25. september vkj) 1917. toimus Petrogradi TSN Presiidiumi valimised, milles enamuse said bolševikud, kes ka edasi dikteerisid Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu tegevust edasisel võimuhaaramisel.

25. oktoober (12. oktoober vkj) 1917 võttis Petrogradi TSN vastu otsuse Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee loomiseks, mille eesmärk oli relvastatud riigipöörde läbiviimine.

7. oktoober (25. oktoober vkj) 1917. aastal Smolnõis toimunud Petrogradi TSN erakorralises istungjärgul kuulutas Vladimir Uljanov toimunud riigipöördest ajaloolise lausega:

„Seltsimehed! Tööliste ja talupoegade revolutsioon, mille vajalikkusest on kogu aeg rääkinud bolševikud, on toimunud“

– Vladimir Uljanov

„"Товарищи! Рабочая и крестьянская революция, о необходимости которой все время говорили большевики, совершилась"“

–

10. detsember (27. november vkj) 1917. aasta Petrogradi TSN Pleenumil valitud uue Täitevkomitee koosseisus oli 34 bolševikku ja 10 vasakesseeri.

1918. aasta aprillis nimetati esindusorgan Petrogradi Tööliste ja Punaarmeelaste Saadikute Nõukoguks ning 1920. aasta augustis Petrogradi Tööliste, Talupoegade ja Punaarmeelaste Saadikute Nõukoguks.

Petrogradi Nõukogu juhid

Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja Leningradi(1924) linna Saadikute Nõukogu juhid

• Nikolai Semjonovitš Tšheidze, 27. veebruar - 9. september 1917;
• Lev Davidovitš Trotski, 25. september- 11. detsember 1917;
• Grigori Jevsejevitš Zinovjev, 13. detsember 1917 - 12. juuli 1926;
• Nikolai Pavlovitš Komarov, 12. juuli 1926 - aprill 1930;
• Ivan Fjodorovitš Kodatski/Kadatski, aprill 1930 - jaanuar 1937;
• Vassili Ivanovitš Šestakov, jaanuiar - veebruar 1937;
• Aleksei Nikolajevitš Petrovski, märts 1937 - septemeber 1938;
• Aleksei Nikolajevitš Kossõgin, oktoober 1938 - 2. jaanuar 1939;
• Pjotr Sergejevitš Popkov, 6. jaanuar 1939 - 9. märts 1946;
• Pjotr Georgevitš Lazutin, 11. märts 1946 - 22. veebruar 1949;
• Pjotr Fjodorovitš Ladanov, 2. märts 1949 - 1954;
• Nikolai Ivanovitš Smirnov, 1954 - 1962;
• Vassili Jakovlevitš Issajev, 1962 - 1966;
• Aleksei Aleksandrovitš Sizov, 1966 - 1972;
• Vassili Ivanovitš Kazakov, 1973 -1976;
• Lev Nikolajevitš Zaikov, 1976 - 26. aprill 1983).
• Vladimir Jakovlevitš Hodõrev, 29. aprill 1983 - 23. mai 1990).
• Anatoli Aleksandrovitš Sobtšak Leningradi Nõukogu esimees 23. mai 1990 - 12. juuni 1991), Leningradi linnapea/meer 12. juuni 1991 - 5. juuni 1996.
  • Alates 12. juunist 1991. aastal ametikoha nimetus Leningradi linnapea;
  • Alates 6. septembrist 1991. aastal ametikoha nimetus Sankt-Peterburgi linnapea.

Vaata ka

• Peterburi Nõukogu, 1905. aasta revolutsiooni ajal Peterburis moodustatud sotsiaaldemokraatliku suunitlusega rahvaesindajate esindusorgan, mille esimees oli G.Hrustaljov-Nosar;
• Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
• Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee