Petro Porošenko

Allikas: Vikipeedia
Petro Porošenko
Петро Порошенко
Petro Porošenko Петро Порошенко
Ukraina president
Ametiaeg
7. juuni 2014 – 20. mai 2019
Eelnev Oleksandr Turtšõnov
Järgnev Volodõmõr Zelenskõi
Ukraina välisminister
Ametiaeg
9. oktoober 2009 – 11. märts 2010
Isikuandmed
Sünniaeg 26. september 1965
Bolgrad, Odessa oblast, Ukraina NSV
Erakond Euroopa Solidaarsus
Alma mater Kiievi ülikool
Autogramm
Porošenko poolt 2014. aasta Ukraina presidendivalimistel antud hääled piirkonniti

Petro Porošenko (ukraina keeles Петро Олексійович Порошенко Petro Oleksijovõtš Porošenko; sündinud 26. septembril 1965 Bolgradis) on Ukraina ettevõtja[1] ja poliitik, kes oli 7. juunist 2014 kuni 20. maini 2019 Ukraina president.

2009–2010 oli ta ka Ukraina välisminister ja 2012. aastal majandusarengu ja kaubanduse minister. 2007–2012 juhtis Porošenko ka Ukraina Rahvuspanga nõukogu.

Ta aitas 2018. aastal luua iseseisvat Ukraina Õigeusu Kirikut.

Ta on Ukraina maiustuste tootja Roshen omanik. Kuni novembrini 2021 kuulus talle ka uudistekanal Kanal 5.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1989. aastal Kiievi ülikooli rahvusvahelise majanduse alal. Seejärel asutas ta ettevõtte, mis tegeles kakaoubade müügiga. Ta osutus väga edukaks ärimeheks, esialgu kondiitritööstuses, hiljem sai aga muu hulgas ka autotööstus-, laevaehitus- ja meediaettevõtete omanikuks. Petro Porošenko abikaasa Marina Porošenko on arst ning neil on neli last.

Tegevus Ukraina poliitikas enne presidendiks saamist[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda valiti ta Ukraina Ülemraada liikmeks aastal 1998. Esialgu kuulus ta sotsiaaldemokraatlikku parteisse ning Leonid Kutšma toetajate hulka. Aastal 2001 asus ta toetama Viktor Juštšenko valimisliitu Meie Ukraina. Aastal 2002 valiti Petro Porošenko uuesti parlamenti. Oranži revolutsiooni ajal oli ta üks Viktor Juštšenko lähemaid kaastöötajaid ja rahastajaid. Pärast seda, kui Viktor Juštšenko 2004. aastal presidendiks sai, määras ta Petro Porošenko 2005. aastal rahvusliku julgeolekunõukogu esimeheks, kuid vabastas ta mitmesuguste skandaalide tõttu sellest ametist samal aastal. Petro Porošenko valiti parlamenti ka 2006. aastal. 2007. aasta parlamendivalimistel ta ei kandideerinud. Veebruarist 2007 märtsini 2012 oli Petro Porošenko Ukraina keskpanga nõukogu esimees. Ta oli üks Euromaidani toetajatest.

9. oktoobrist 2009 kuni 11. märtsini 2010 oli Porošenko Ukraina välisminister. 23. oktoobril 2009 andis Ukraina president Viktor Juštšenko välisminister Porošenkole (eluaegse) erakorralise ja täievolilise suursaadiku diplomaatilise teenistusastme.

2014. aasta presidendivalimised[muuda | muuda lähteteksti]

Petro Porošenko sai 2014. aasta Ukraina presidendivalimiste esimeses voorus valimiskomisjoni kinnitusel 54,7% häältest ja valiti presidendiks.[2] Porošenko asus ametisse 2014. aasta 7. juunil.[3][4][5][6][7] Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi teatel Vladimir Putinit tseremooniale ei kutsutud.[8] Kiievi võimude teatel ei olnud 29. mai seisuga ametlikke kutseid tseremooniale välja saadetud.

Tegevus presidendina[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina Õigeusu Kiriku rajamises osalemine[muuda | muuda lähteteksti]

Metropoliit Epifanius, patriarh Bartholomeos I ja Petro Porošenko 5. jaanuaril 2019. aastal

President Porošenko oli varem Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku toetaja, kuid 2016. aastal ütles ta, et Venemaast mittesõltuva Ukraina õigeusu kiriku rajamine on riikliku julgeoleku küsimus ja iseseisva riigi osa.[9] 2018. aasta detsembris juhatas ta koos Konstantinoopoli patriarhi määratud eksarhi, Gallia metropoliit Emmanueliga Ukraina õigeusu kirikute ühendkogu, mis asutas Ukraina Õigeusu Kiriku.[10] Samuti osales ta 5. jaanuaril 2019 Konstantinoopolis Ukraina Õigeusu Kirikule tomose üleandmise tseremoonial.[11] UÕK andis 2019. aasta jaanuaris talle autokefaalia saavutamisele kaasaaitamise eest Andreas Esmakutsutu ordeni.[12] 2019. aasta veebruaris näitasid Porošenko ja UÕK eestseisja Epifanius kiriku tomose originaaldokumenti Ivano-Frankivski oblastis asuvas Manjava skiitas.[13]

2019. aasta Ukraina presidendivalimised[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aasta jaanuari lõpus teatas ta, et kandideerib 2019. aasta Ukraina presidendivalimistel.[14] Porošenko valimiskampaania tõstis esile seda, et tema esimesel ametiajal sai Ukraina endale iseseisva õigeusu kiriku.[15] Ta kogus 31. märtsil 2019 toimunud presidendivalimiste esimeses voorus 15,95% häältest ning tema oponent Volodõmõr Zelenskõi sai 30,24% häältest.[16] Porošenko esimees vooru madala tulemuse põhjuseks võis olla valijate pettumus poliitilises klassis.[17] USA politoloog Alexander Motyl pidas 4. aprillil 2019 avaldatud artiklis Porošenko madala tulemuse põhjuseks seda, et ukrainlased ei tunne teda piisavalt ning soovitas enne teist vooru suurendada näiteks avalike esinemiste ja koolide külastuste arvu. Zelenskõi edu põhjuseks pidas ta asjaolu, et ukrainlased samastavad teda tema "Rahva teenri" seriaali tegelaskuju Vassõl Goloborodkoga.[18] 19. aprillil kohtus Porošenko Kiievi olümpiastaadionil toimunud debatil oma vastaskandidaadi Zelenskõiga.

Välispoliitika[muuda | muuda lähteteksti]

26. mail 2014 teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa on valmis alustama vastvalitud Ukraina presidendiga dialoogi.[19][20]Petro Porošenko kohtus 4. mail 2014 Poolas Barack Obamaga,[21][22] 6. juunil osales ta koos teiste riigipeadega Prantsusmaal D-päeva 70. aastapäeva tähistamisel, kus kohtus teiste seas ka Angela Merkeli ja Vladimir Putiniga. 23. jaanuaril 2017 külastas ta koos abikaasaga Eestit. Ta kohtus president Kersti Kaljulaidi, peaminister Jüri Ratase ja Riigikogu liikmetega.

Tegevus pärast presidendiametit[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuaris 2022 külmutas Ukraina kohus Porošenko varad seoses kahtlustustega Venemaa toetatud separatistide rahastamises Ida-Ukrainas aastatel 2014–2015. Porošenko on neid väiteid eitanud ning tema lähedaste sõnul on see järgmise Ukraina presidendi kättemaks.[23]

2022. aasta alguse Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse osales president aktiivselt tsiviilisikute evakueerimisel sõjapiirkonnast.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ #1320 Petro Poroshenko, Forbes (6/7/2014), ettevõtja omakapitaliga 1,3 miljardit USD (2014).
  2. ↑ Leading in Ukraine election, billionaire Petro Poroshenko declares victory, 26. mai 2014, CNN, vaadatud 2014-05-27
  3. ↑ Офіційний Київ наразі не направляв запрошень на інавгурацію новообраного президента intefax.com.ua Vaadatud 2014-05-30
  4. ↑ Ukrainians display unity in landslide win by Poroshenko (VIDEO). KyivPost. Vaadatud 2014-05-30
  5. ↑ Poroshenko team: Inauguration of new Ukrainian president could be held on June 9 or June 10
  6. ↑ Poroshenko claims Ukraine presidency, BBC World News, vaadatud 2014-05-25
  7. ↑ Billionaire Poroshenko declares victory in Ukraine, CNN, vaadatud 2014-05-25
  8. ↑ Putin Not Invited to Poroshenko's Inauguration as Ukraine President, Peskov Says. The Moscow Times. May. 29 2014 20:30. Vaadatud 2014-05-30.
  9. ↑ Maksym Kamenev How President Poroshenko Secured Church Independence for Ukraine - Hromadske, 21.12.2018 (vaadatud 04.04.2019)
  10. ↑ Tadeusz A. Olszański. Historic unification of Ukrainian Orthodox Church. Centre for Eastern Studies (OSW), 17.12.2018.
  11. ↑ PETRO POROSHENKO AT THE CEREMONY OF SIGNING THE TOMOS: AT LAST, GOD HAS BESTOWED THE ORTHODOX CHURCH OF UKRAINE UPON US - RISU, 05.01.2019 (10.03.2019)
  12. ↑ Філарет вручив Порошенку орден Андрія Первозванного - Ukrinform, 10.01.2019 (vaadatud: 30.03.2019)
  13. ↑ Епіфаній та Порошенко привезли Томос до Манявського Скиту - Главкома, 18.02.2019 (vaadatud: 11.04.2019)
  14. ↑ Pavel Polityuk, Natalia Zinets. Trailing in polls, Ukraine's Poroshenko launches bid for second term - REUTERS, 29.01.2019 (10.03.2019)
  15. ↑ OSCE Office for Democratic Institutions and Human Rights Election Observation Mission Ukraine Presidential Election, 31 March 2019. OSCE ODIHR INTERIM REPORT 6 February–7 March 2019, 15.03.2019, lk. 3.
  16. ↑ Вибори Президента України 2019, Чергові вибори Президента України 31 березня 2019 року (Ukraina kekvalimiskomisjoni kokku loetud valimiste esimese vooru tulemused) (vaadatud: 06.04.2019)
  17. ↑ Mattia Nelles. Zelenskiy Wins First Round But That's Not the Surprise - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud: 06.04.2019)
  18. ↑ Alexander J. Motyl How Poroshenko Could Win and Zelenskiy Could Lose - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud: 06.04.2019)
  19. ↑ Ukraine crisis: Russia 'open to dialogue' with new leader, BBC World News, 26. mai 2014, vaadatud 2014-05-26.
  20. ↑ Russia says ready for dialogue with Ukraine's Poroshenko Vaadatud 2014-05-26
  21. ↑ Obama to meet Ukraine's Poroshenko in Poland: US official. The Daily Star. 30. mai 2014. Vaadatud 2014-05-30.
  22. ↑ Barack Obama expresses support for Ukraine's president-elect Petro Poroshenko- video. The Guardian, 4. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-05.
  23. ↑ "Ukraina kohus külmutas Porošenko varad" ERR, 6. jaanuar 2022
  24. ↑ Філарет вручив Порошенку орден Андрія Первозванного - Ukrinform, 10.01.2019 (vaadatud: 30.03.2019)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Oleksandr Turtšõnov 		Ukraina president
2014–2019 		Järgnev
Volodõmõr Zelenskõi
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Petro_Porošenko&oldid=6630242"