Peter Friedrich Ludwig

Allikas: Vikipeedia
Peter Friedrich Ludwig Georg Friedrich Adolf Schönheri maal, 1819

Peter Friedrich Ludwig (17. jaanuar 1755 Riesenburg, Ida-Preisimaa21. mai 1829 Wiesbaden) oli Oldenburgi adminstraator 1785–1810 ja 18131823, Lübecki vürstpiiskop 1785–1803 ning Oldenburgi suurhertsog 1823–1829.

Peter Ludwig kasvas üles oma onu, Oldenburgi hertsogi Friedrich Augusti õukonnas, kus viibis sageli ka täditütar Sophie Friederike Auguste, kes pärastpoole sai Venemaa keisrinnaks Katariina II nime all.

Hertsog Peter Friedrich Ludwigi isa, Preisi kindralmajor ja Holstein-Gottorfi hertsog Georg Ludwig (1719–1763), oli Rootsi kuninga Adolf Fredriki vend ning Gustav III ja Karl XIII onu. Georg Ludwig sai 1744 Jelizaveta Petrovnalt Püha Andrease ordeni, tuli oma sugulase Peeter III kutsel 1761 Venemaa teenistusse ja nimetati 21. veebruaril 1762 Venemaa feldmarssaliks, kuid pärast samal aastal toimunud riigipööret ja Peeter III surma pöördus isa tagasi Holsteini, kus 1763. aastal suri. [1]

Peter Friedrich Ludwig aga jäi Venemaale ning osales 17681774 toimunud Vene-Türgi sõjas. Pärast sõda ostis ta 1774. aastal 100 000 hõberubla eest Eestimaa kubermangus Bistramide aadlisuguvõsale kuulunud Raikküla mõisa. 1781 annetas Venemaa keisrinna Katariina II talle Püha Andrease ordeni. 1782 müüs Lübecki koadjuutoriks (1776) saanud Peter Friedrich Ludwig Raikküla mõisa 100 000 riigitaalri eest riiginõunik Karl Friedrich von Staalile (1721–1789). [2]

1785 sai temast Oldenburgi administraator ja Lübecki vürstpiiskop. 1823 päris ta oma onupojalt Wilhelmilt Oldenburgi suurhertsogi tiitli ja hoidis seda surmani. Suurhertsogi tiitli oli Oldenburgi valitseja saanud juba 1815, aga nagu Wilhelm, nii ka Peter Friedrich Ludwig ei kasutanud seda kunagi. Oldenburgi suurhertsogi tiitli pärandas ta oma pojale Paul Friedrich Augustile, kes oli esimene Oldenburgi valitseja, kes suurhertsogi tiitlit ka ise kasutas.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Württembergi printsess Friederike, hilisem Oldenburgi suurhertsoginna

Tema vanemad olid Holstein-Gottorfi hertsog Georg Ludwig (1719–1763) ja Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki printsess Sophie Charlotte von (1722–1763). Ema Sophie Charlotte oli Eestimaa kindralkuberneri ja Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsog Peter August Friedrichi vennatütar.

Hertsog Peter Friedrich Ludwig abiellus 6. juunil 1781 Württembergi printsessi Friederikega (1765–1785), kelle õde Sophia Dorothea (vene Maria Fjodorovna) oli abielus Venemaa keiser Paul I-ga. Abielust sündisid kaks poega:

Sugupuu[muuda | redigeeri lähteteksti]

[3]

Oldenburgi suurhertsog Peter Friedrich Ludwig Holstein-Gottorfi hertsog Georg Ludwig (1719–1763) Lübecki vürstpiiskop Christian August (1673–1726) Holstein-Gottorfi hertsog Christian Albrecht (1641–1695)
Taani printsess Frederike Amalie (1649–1704) (Frederik III tütar)
Baden-Durlachi printsess Albertine Friederike (1682–1755) Baden-Durlachi markkrahv Friedrich VII Magnus (1647–1709)
Holstein-Gottorfi printsess Augusta Maria (1649–1728)
Holstein-Becki hertsog Sophie Charlotte (1722–1763) Holstein-Becki hertsog Friedrich Wilhelm II (1687–1749) Holstein-Becki hertsog Friedrich Ludwig (1653–1728)
Holstein-Augustenburgi printsess Luise Charlotte (1658–1740)
Ursula Anna (1700–1761) Dohna-Schlodien-Carwindeni krahv Christopher I (1665–1733)
Dohna-Vianeni krahvitar Friederike Marie (1660–1729)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Peter Friedrich Wilhelm
Oldenburgi suurhertsog
18231829
Järgnev:
Paul Friedrich August