Pelgurand

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib supelrannast; bussipeatuse kohta vaata artiklit Pelguranna bussipeatus

Pelgurand ja mereudu 2022. aasta mais

Pelgurand ehk Stroomi rand on supelrand Tallinnas. See asub Kopli lahe kagurannikul ning jaguneb Merimetsa ja Pelguranna asumi vahel.

Rannas on olnud probleeme ka veekvaliteediga.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Õhtune aeg Pelgurannas, juuni 2007
Palljää Pelgurannas 2014. aasta detsembris

Pelgurand on tuntud ka nimega Stroomi rand, mis on tulnud umbes praeguse Paldiski maantee ja Pirni tänava nurgal (Wittenhofi ja Baltischporti ristmikul) asunud Tallinna Suurgildi oldermann Bengt Fromhold Strohmile kuulunud Strohmi kõrtsi[2] (Strohmischer Krug) järgi.

Enne seda, kui Pelgurannast kujunes supelrand, käisid voorimehed seal oma hobuseid ujutamas ning seal liikus vabalt Kopli ja Pelgulinna karjapidajate kari. Rand tekkis Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Seltsi eestvedamisel[3]. Ranna lähedal olnud liivaküngaste asemele rajati sirgete alleedega park. 1935. aastal anti Tallinna Linnavalitsuse poolt Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Seltsile Stroomi rannas 25 aastaks kasutada 37,7 hektarit maad. Algselt oli Pelgurannas ka 100 meetri pikkune supelsild, mis viis sügavamasse vette.[4] 1936. aastal ehitati Stroomi rannahoone keskosa koos kahekorruselise einelauahoonega (arhitekt Anton Soans), lisati ka riietusruume ja kabiine, rajati supelsild ja kiiged. 1937. aastal valmis rannahoone teine tiib, 1938. aastal lisandus muusikapaviljon ja 1939. aastal laiendati rannahoone baariruumi ja kööki ning suurendati rannakabiinide arvu. 1939. aastal rajati ka Seewaldi metsa paviljon, kus võis korraga viibida 200 inimest.

Paviljon hävis tulekahjus 1949. aastal, Stroomi rannahoone põles maha 1950. aastatel. Randa ei korrastatud enam, ka Kopli lahe vesi reostus. Kui 1950. aastate lõpul võeti kasutusele Klooga rand, jäeti Pelgurand üldse maha. Uuesti hakati Pelguranda kasutama 1980. aastate II poolel, ametlik kasutus lubati 1990. aastatel. 1998. aastal avati uus Pelguranna rannahoone.

1939. aastal nimetati Stroomi rand ametlikult Pelgurannaks ümber, aga Pelguranna nime oli kasutatud juba varem. See nimi on lühenenud Pelgulinna ranna nimest.[5] 2012. aastal lubati Pelguranna rööpnimena ametlikult kasutada "Stroomi randa".[6]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Stroomi rannas ja kahes Pärnu rannas tänavu ujuda ei soovitata" ERR, 23. juuni 2021
  2. Josef Kats, RAEHÄRRA STROHM JA TEMA TRAHTER, Kristiine Leht, nr. 7, 26 juuli 2013
  3. Jaak Juske, Jaak Juskega kadunud Eesti avastamas: kauni Stroomi rannahoone ja selle hävingu lugu, forte.delfi.ee, 05.08.2017
  4. "Pelgurannast saab pealinna moodsaim supelrand". Waba Maa. 5.06.1937. Lk 15. Vaadatud 16.09.2018.
  5. Eesti kohanimeraamat, lk. 474
  6. Rööpnime määramine Põhja-Tallinnas Tallinna Linnavalitsuse määrus 28. juuni 2012 nr 30 (vaadatud 30.jaanuar 2017)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]