Pelči mõis
Pelči mõis (Pelču muiža) on mõis Lätis Kuldīga piirkonnas Pelči vallas Pelčis. Saksa keeles Pelzen.
Pelči mõis pärineb 1441. aastast, mil ordumeister Heidenreich Vincke von Overberg andis Pelči maad Heinrich Knorrile. Hilisemate omanike seas on olnud von der Brinkenid, Torckid, Fitinghoffid, Zakenid, Funkid, Heikingid, Korffid, Lievenid.
Praeguse mõisa peahoone rajas 20. sajandi algul Anatoly Lieven arhitekt Wilhelm Neumanni projekti järgi. Mõis on üks esimesi juugendstiilis mõisaid Lätis. 1922. aastast asub peahoones kool.
Peahoonet ümbritseb 9,21 hektari suurune, põhiliselt vabakujundusega park. Park on osalt regulaarse planeeringuga, osalt vabakujundusega. Eksootilisematest puuliikidest kasvavad seal euroopa nulg ja siberi nulg, valgemänd ja hall mänd, hobukastan, pöök, pensilvaania saar, hall pähklipuu, tähkvaher, läänepärn, hõbehaab ja palsamipappel, robiinia, inglise jalakas. Pargis kasvab ohtralt punast tamme, ilutaimedest kasvavad seal veel forsüütiad. Kõrvalhoonetest on säilinud tallid, veski, ait.
Kuramaa lahingute ajal asus Pelči mõisas väegrupi Nord staap. Sõja lõppedes kirjutati seal alla Kuramaal paiknenud Saksamaa vägede kapitulatsiooniaktile.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Sissekanne Läti mõisate veebisaidil; fotod (läti keeles)