Peeter Vähi

Allikas: Vikipeedia

Peeter Vähi (sündinud 18. mail 1955 Tartus) on eesti helilooja.

Tema helikeeles ühenduvad Ida ja Lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nooruses õppis Peeter Vähi akordionit, kontrabassi ja muusikateadust. Aastal 1974 alustas kompositsiooniõpinguid Eesti Muusikaakadeemias professor Eino Tambergi käe all ning 1980. aastal omandas heliloojadiplomi. Töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis, tegutsenud vabakutselisena. Praegu on ta ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht ning muusikafestivalide Orient (alates 1992) ja Klaaspärlimäng (alates 1995) kunstiline juht. Samuti väärib äramärkimist Peeter Vähi tegevus klahvpillimängijana (džäss-rokk ansamblis "Uus Generatsioon" ja popansamblis "Vitamiin"), fotograafina (näitused "Planeedi nägu", "Tuhandenäoline budism"), innuka rännumehena (reisid "Siiditee tuur 2007" ja "Rolling Estonians", Himaalaja ja Tjan-šani matkad), kümnete artiklite ja raamatute autorina või kaasautorina. Peeter Vähi on Heliloojate Liidu juhatuse liige, Budismi Instituudi nõukogu aseesimees, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige, Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige (2001–2008), Drikung Kagyu Ratna Shri Keskuse president (1992–2005).

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Peeter Vähi helikeeles ühinevad euroopalik ja orientaalne kultuur. Tema kõlamaterjal on sageli ida päritoluga, kuid arenduses võib sageli kohata ka euroopalikku variantsust ja motiivilist töötlust. Vähi loomingus on kompositsioonitehnilisest küljest ajapikku üha olulisemaks saanud muusika kontseptuaalne külg – tekstisõnum ja selle rituaalne esitus, helimaterjali kõlaline ja märgiline erakordsus." (Evi Arujärv)

Oluliste teoste hulka kuuluvad "Tema Kõrgeausus Salvador D'le" ja "Müstiline ühinemine" kammeransamblile, "Komputeriseeritud maailma pastoraal" flöödile, tšellole ja klaverile, kantaat "Ülim vaikus" naishäälele, meeskoorile ja kelladele, flöödikontsert „Taevase järve laul”, kantaat „Roheline Tārā” naishäälele, tütarlastekoorile, tromboonidele ja löökpillidele, „Bambuse laul” jaapani shinobue-flöödile ja kammerorkestrile, „Pühade trummide kutse” jaapani taiko-trummide ansamblile ja sümfooniaorkestrile.

Peeter Vähi muusikat on esitanud Euroopa, Aasia ja Ameerika orkestrid (nende hulgas näit Jaapani Filharmoonikud, Euroopa Liidu kammerorkester, WDR Sümfooniaorkester), koorid (Tokyo Filharmoonia Koor), kammer- (Slava Grigoryan, Gidon Kremer) ja etno-muusikud (Sevara Nazarkhan, Hiroyuki Koinuma), aga loomulikult ka enamik Eesti muusikuid (Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, tütarlastekoor „Ellerhein”, ansambel „Hortus Musicus”, Järvide „dünastia”, Eri Klas). Lisaks tavapärasetele, akadeemilistele kontserdisaalidele on Vähi autorikontserdid toimunud EXPO 2000 maailmanäituse vabaõhulaval, Roerichi Muuseumis, Rootsi kuningapalees, samuti on tema muusika kõlanud Eesti laulupidudel, Valges Majas Washingtonis, budistlikus templis Jaapanis, UNESCO 50. juubeli üritustel Strasbourgis, Lužniki spordiareenil Moskvas.

Peeter Vähi teoste kirjastajad on Erdenklang Musikverlag, edition 49, Estonian Record Productions, CultureWare Music Publ, Maren Musikverlag.

Plaadistused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peeter Vähi muusika kõlab enam kui 50 heliplaadil (firmad Universal, Euromedia, EMI, Erdenklang, CCn’C, Warner Classics / Finlandia Records, Eres Edition, Dark Star, BMG, Melodia, Forte, ERP, Pastels, New Classical Adventure NCA, Electroshock, Eesti Raadio, Zoomica ZPV, Si-Wan Records, Yama Records, Hearts of Space), sealhulgas üheksal autoriplaadil: „To His Highness Salvador D”, „Sounds of the Silver Moon”, „Tamula Tulekollaaž”, „Supreme Silence” „Music for Synthesizers”, „A Chant of Bamboo” „The Path to the Heart of Asia”, „Handbell Symphony”, „2000 aastat pärast Kristuse sündi“. Lisaks nimetatule on Vähi osalenud kas produtsendi või kaasprodutsendina enam kui 50 heliplaadi väljaandmisel, olgu siinkohal nimetatud vaid mõningad – „100 aastat Eesti sümfonismi”, 11st CDst koosnev juubelikomplekt „Rahvusooper Estonia – 100“, Eino Tambergi ooper „Cyrano de Bergerac”, soundtrack filmile „Parfüüm: ühe mõrvari lugu”, „Eduard Tubin ja tema aeg”, „Artist Chagall”, „Nordic Legends”, „Estonian Experience”, „Singing Revolution”, „Wallenberg. An Opera by Erkki-Sven Tüür”, „The Path of Mantra”.

Tunnustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aasta Seikluse tiitel 2010 ekspeditsiooni "Arktika-Antarktika 2010" juhtimise eest (žüriis Go Reisiajakiri ja Matkasport)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]