Peeter Pints
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Peeter Pints (sündinud 17. juulil 1944 Tallinnas) on eesti filosoof.[1]
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Peeter Pints on töölise poeg.[1]
Ta on lõpetanud 1963. aastal Tallinna Kaugõppekeskkooli, 1969 Leningradi Ülikooli, 1974 samas aspirantuuri; filosoofiakandidaat (1975, samas), väitekiri "Проблема личности в социологии Н. Михайловского".
Ta töötas aastatel 1974–1997 Tallinna Pedagoogilise Instituudi / Tallinna Pedagoogikaülikooli filosoofia osakonna vanemõpetaja ja dotsendina. Õpetanud filosoofia ajalugu, eetikat, inimese filosoofiat.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkonnad: filosoofia ajalugu, sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia. Teadustöö tähtsamaid tulemusi: kollektiivse käitumise sotsiaalpsühholoogiliste mehhanismide ja populismi arengutendentside kindlakstegemine. Üle 30 teadustrükise.[1]
Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]
- Mateeria mõiste olemus V. I. Lenini teoses "Materialism ja empiriokrititsism" ja kaasaeg. Tallinn, 1983
- Ideede võitlus arusaamades. Tallinn, 1986
- Populism minevikus ja tänapäeval. // Aja Pulss (1989) 1
- Inimkäsitlused ja eetika sotsiaaltöö lähtekohana (kaasautor A. Tiko). Tallinn, 1997
- Berliini probleem ja külm sõda. Tallinn, 2003
- Globaliseerumine ja postkommunismi kujunemine. Tallinn, 2004.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Virkus, R. Tallinna Pedagoogikaülikool läbi aegade. Tallinn, 1998, 125.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.