Peep Sürje

Peep Sürje (19. aprill 1945 – 12. mai 2013) oli eesti insener, Tallinna Tehnikaülikooli rektor aastatel 2005–2010.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas Tallinna 28. Mittetäieliku Keskkooli 1959, Tallinna 2. Keskkooli (Tallinna Reaalkool) 1963, Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) ehitusteaduskonna ehitusinsenerina autoteede erialal 1973 (cum laude); Üleliidulise Teede Teadusliku Uurimise Instituudi (SOJUZDORNII, Moskva) mittestatsionaarne aspirant 1981-84, kaitses tehnikateaduste kandidaadi kraadi tööga "Определение толщины слоя грунта, уплотняемого пневмоколесными катками, с учетом его напряженного состояния" ("Tihendatava pinnasekihi optimaalse paksuse valik pneumorullidega tihendamisel, võttes aluseks pinnase pingeolukorra").^[1] Täiendusõpe: TPI kõrgkoolipedagoogika kursused 1977-78; TPI õhtuülikool 1979–80; Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi Surguti Teede Remondi ja Ehituse Trust 1982; Moskva Autode ja Teede Instituut (MADI) 1987; Soome Riiklik Tehnikauuringute Keskus (VTT, Espoo) 1990; Rootsi Teede ja Liikluse Uurimise Instituut (VTI, Linköping) 1990; Belgia Teedeuurimise Keskus (Belgian Road Research Centre, Brüssel) 1994; USA Riiklik Teedeinstituut ja Nevada Ülikool (Reno) 1996.^[1]

Tehnikateaduste kandidaat 1984 (Üleliiduline Teede TU Instituut, Moskva).

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

RPI “Eesti Tööstusprojekti” vanemtehnik 1962–64; RPI “Eesti Projekti” geodeet 1967–68; RPI “Eesti Tööstusprojekti” vaneminsener 1973, grupijuht 1973–74, brigaadijuhataja 1974–75. TTÜs 1971–73, 1976–84: TU sektori (ehitustehnoloogia kateedri juures) laborant 1971, insener 1972–73; autoteede kateedri assistent 1976–79, vanemõpetaja 1979–83; TU sektori autoteede ja liikluse organiseerimise ratsionaalse projekteerimise laboratooriumi vanemteadur 1983–84. Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi Teede Remondi ja Ehituse Trusti Teedeehituse Kesklaboratooriumi juhataja asetäitja 1984–85.

TTÜs 1985–2013: autoteede kateedri vanemõpetaja 1985–87, dotsent 1987–92 ja kateedri juhataja 1991–92; teedeinstituudi teetehnika aseprofessor ja õppetooli juhataja 1992–97, teetehnika professor ja õppetooli juhataja 1997–2000, teedeinstituudi direktor 1992–2000; ehitusteaduskonna teadusala prodekaan 1990–91, 1998–2000; teadus- ja arendusprorektor 2000–05; rektor 2005–2010; teetehnika õppetooli professor 2010. aastast.^[1]

Olnud vanemteadur Soome Riiklikus Tehnikauuringute Keskuses (VTT, Espoo,1990) ning külalislektor Moskva Autode ja Teede Instituudis (MADI), Venemaa Teede TU Instituudis (SOJUZDORNII, Moskva), Rootsi Teede ja Liikluse Uurimise Instituudis (VTI, Linköping), Soome Riiklikus Tehnikauuringute Keskuses, Oulu Ülikoolis (Soome), Saksamaa Teedeuurimise Keskinstituudis (BAST, Köln), Nottingham Trenti Ülikoolis (Suurbritannia), Karlsruhe Tehnikakõrgkoolis (Saksamaa), Mikkeli Tehnikakõrgkoolis (Soome).^[1]

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Teetehnika, pinnasemehaanika ja geotehnika kokkupuute probleemid (pinnase masinaline tihendamine, nõrgal aluspinnal olevad mulded). Optimeerinud pneumo- ja kombineeritud teerullide tehnilisi ja tehnoloogilisi näitajaid, esitanud teekatte pinnaparameetreid parendavaid meetmeid, täiustanud teekonstruktsioonide kandevõimelisi omadusi. Teadustöid ka naastrehvide kasutamisega seonduvate liiklusohutuse ja keskkonnakaitseküsimuste kohta. Osutanud nõustamistegevust teekonstruktsioonide kandevõime ja tihendustööde tehnoloogia alal. Avaldanud üle 70 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 1 doktori- ja 8 magistritööd.

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Teedefondi nõukogu liige 1992–95; Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi Arengunõukogu liige 1992–96 ; Eesti Geotehnika Ühingu asutajaliige 1992–...; kahe suure rahvusvahelise projekti koordinaator: Strategic Highway Research Program’i LTPP–projekt (rahvusvaheline teedeuurimise programm, Via Baltica katselõikude kordusuuringud) 1994 ja Tempus–PHARE JEP–09009–projekt 1995-98; Eesti Ehitusinseneride Liidu liige 1997¬–2013; Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) liige 2005–2013; Eesti Teadlaste Liidu juhatuse liige, kaasesimees 2004¬–05; SA Eesti Teadusfondi nõukogu liige 2001–04; Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise SA nõukogu aseesimees 2003–2013; Tallinna Teadlaste Maja nõukogu aseesimees 2001–05; Riikliku Säästva Arengu Komisjoni liige 2000–2013; Riikliku Teaduspoliitika Komisjoni liige; Riikliku Innovatsioonipoliitika Komisjoni liige; AS Cybernetica nõukogu liige 2003–06; HTM teadusinfosüsteemi juhtkomitee liige; Eesti Arengufondi nõukogu liige 2007–2013.

Õppekorralduslik ja -arenduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV kõrgkoolide rektorite nõukogu liige 1973–76; TTÜ teadusnõukogu liige 1990/91; TTÜ teaduskomisjoni esimees 2000–05; TTÜ nõukogu ja valitsuse liige 2000–2013; TTÜ Küberneetika Instituudi nõukogu ja TTÜ Geoloogia Instituudi nõukogu liige 2000–05; TTÜ Arengufondi nõukogu aseesimees ja liige 2003–2013; TTÜ Vilistlaskogu juhatuse aseesimees ja liige 2003–2013; TTÜ ehitusteaduskonna nõukogu liige 1991–2003, teedeinstituudi nõukogu esimees 1992–2000, ehituse valdkonnanõukogu liige 1995–2000; Eesti Geodeesia koolitus- ja arenduskeskuse rajamine (TTÜ teedeinstituudi juures); korraldanud üleliidulisi ja rahvusvahelisi teaduskonverentse ja –seminare.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Medal “Parima üliõpilasteadusliku uurimistöö eest NSV Liidus” 1971, 1973;
I preemia vabariiklikult üliõpilastööde konkursilt 1971, 1972, 1973;
TPI teenetemedal Mente et Manu 1973;
Eesti NSV TA preemia (Eesti parima üliõpilasteadusliku uurimistöö eest aastatel 1973–76) 1976;
Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi aukiri (aktiivse osavõtu eest EÜE-st) 1982;
Üleliidulise ühingu “Teadus” aukiri 1986;
Eesti volitatud insener 1998;
Euroinsener 1999;
Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi preemia 2004;
Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu (IGIP) rahvusvahelise insenerpedagoogi honoris causa diplom ja hõbemärk 2006.
Valgetähe III klassi teenetemärk 2011