Pavlik Morozov

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Nõukogude propagandategelasest; valgevene poliitiku kohta vaata Pavel Morozov (poliitik).

Pavel Trofimovitš Morozovi ametlik portree
Ainuke foto Pavel Morozovist (taga keskel)

Pavel Trofimovitš Morozov (vene keeles Па́вел Трофи́мович Моро́зов; 14. november 1918 – 3. september 1932), rohkem tuntud Pavlik Morozovina, oli Nõukogude propaganda loodud lapskangelane.

Ametlik propagandaversioon[muuda | muuda lähteteksti]

1932. aastal kaebas Siberis Gerassimovka külas 13-aastane venelasest kohaliku pioneeriorganisatsiooni liige Pavel Morozov võimudele oma külavanemast isa Trofimi peale, kes oli Nõukogude võimu vaenlane, peitis vilja ja pidas ühendust bandiitidega. Selle peale toimus protsess ja tema isa saadeti sunnitöölaagrisse (kus millalgi hiljem ka hukati).

Kättemaksus tapsid kohalikud kulakud ja kommunismivastased sugulased aga 2. septembril 1932 metsa marju korjama läinud Paveli ja tema 8-aastase venna Fjodori. Nad leiti noahaavadega tee äärest metsast 9. septembril. Paveli surnukeha asus 10 m kaugusel teest ja Fjodori oma omakorda 15 m kaugusel.

Tegelikkus[muuda | muuda lähteteksti]

Kangelaslugu oli suuresti väljamõeldis. Pavel polnud üldse pioneer. Pioneeriks muudeti ta postuumselt esmalt salajastes dokumentides, seejärel ajalehtedes. Hiljem tehti temast isegi pioneerisalga juht. Pavel polnud rahvuselt venelane. Kõik Morozovid olid valgevenelased, kes Stolõpini reformi käigus Siberisse Gerassimovka külla ümber asustati.

Paveli isa, kes oli külas tuntud mees, oli võltsinud vaid mingeid dokumente. Pavel ei kaevanud isa peale aga mitte armastusest nõukogude võimu vastu, vaid armukadedusest kibestunud ema õhutusel. Isa oli nimelt endale teise naise leidnud. Pavliku ema suri 1983.

Õigupoolest oli Pavlik ilmselt ka vaimselt natuke alaarenenud, sest suutis 13. eluaastaks suurivaevu tähed ära õppida.

Poiste tapmise, milles süüdistati tema sugulasi – vanaisa, vanaema, onu ja onupoega – korraldas hoopis OGPU. Gerassimovkas oli vaja organiseerida klassivõitlust. Kõrgemalt saabus käsk kulakud kohapeal maha lasta ja iga hinna eest kolhoos rajada. Aga kuna külas kulakuid ei olnud, tuli esmalt lavastada "kulakutepoolne terror". Niisiis tapsidki "kulakud" (OGPU) Morozovite poisikesed ja "vastuaktsioonina" hoidsid võimud kohalikke talupoegi vintpüssi ees seni, kuni nad andsid allkirja kolhoosi astumiseks.

Propaganda[muuda | muuda lähteteksti]

Pavlik Morozovist tehti paar aastat hiljem Nõukogude Liidu kangelaspioneer, keda seati eeskujuks kõikidele pioneeridele üle kogu Nõukogude Liidu. Ridamisi hakkasid ühtäkki ilmuma raamatud ja artiklid noorest kangelasest. Tema nimega pärjati peagi asutusi ja organisatsioone. Avati mälestussambaid, peeti tseremooniaid ja korraldati isegi ekskursioone Gerassimovkasse.

Olenemata sellest, et kogu lugu on suuresti vale või väljamõeldis, on tema ausambad üle kogu Venemaa ikka veel alles. Peale selle kannab mitu asutustki veel tema nime.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vitali Georgijevitš Gubarev. Pavlik Morozov, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1954, 2. trükk 1961 (jutustus).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]