Pavel Schilling

Allikas: Vikipeedia
Pavel Shilling

Parun Pavel Schilling (ka Paul Schilling või Paul Ludwig Schilling von Cannstatt, isanimega Pavel Lvovitš Schilling; 5. aprill/11. aprill 1786 Tallinn – 25. juuli/6. august 1837 Sankt Peterburg[1][2]) oli Eestist pärit baltisaksa diplomaat, kes tegutses Venemaa teenistuses Saksamaal, ning ehitas elektritelegraafi, mis oletatavasti oli maailmas esimene.

Schillingi telegraafiaparaadis näitas nõel telegraafikoodi abil sõnumis sisalduvaid tähti. Esimese edastuskaabli paigaldas ta oma korterisse Sankt Peterburgis. 1832. aastal demonstreeris ta signaalide kaugedastust, pannes telegraafiaparaadid oma korteris eri tubadesse. Schilling tarvitas esimesena praktikas kahendsüsteemi signaalide edastamiseks. 2009. aastal nimetas IEEE Schillingi panust elektritelegraafi arendusse üheks elektrotehnika ajaloo verstapostiks.[3]

1832. aastast pärinevat Schillingi telegraafi on nimetatud A. S. Popovi Kommunikatsiooni Keskmuuseumi tähtsaimaks eksponaadiks. Selle näidis paigaldati 1835. aastal maa-aluse kaabliga Vene Admiraliteedi hoonesse. Kavandati ka töötavat liini Kroonlinna ja Peterhofi lossi vahele, kuid plaanist loobuti pärast Schillingi surma.[4]

Nõukogude Liidu postmark Pavel Schillingi portreega, 1982 (Michel 5200, Scott 5069)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Huurdeman, A. A. "The worldwide history of telecommunications" Wiley-IEEE, 2003 ISBN 0-471-20505-2

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]