Paul Voldemar Kuusik
Paul Voldemar Kuusik (28. mai 1890 Tartu – 16. juuli 1963 Gadebusch, Mecklenburg-Vorpommern, Saksa Demokraatlik Vabariik) oli eesti vaimulik.
Paul Voldemar Kuusik õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja lõpetas selle aastal 1909. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1909–1914. Tema ülikooliaegne teaduslik töö "Steifragen über commudian" krooniti ülikooli juures hõbeaurahaga[1]. Lõpetas ülikooli cand. theol. astmega. Oli prooviaastal Tarvastu (praost Mihkel Jürmanni) ja Valga Peetri koguduste (märterpastor Richard Alexander Georg Wühneri) juures. Ordineeriti õpetajaametisse 31. oktoobril 1916.
Oli aastal 1916 Viljandi praostkonna vikaarõpetaja. 1917–1922 teenis ta Maarja-Magdaleena kogudust. Seejärel teenis ta aastatel 1922–1927 Türi Püha Martini kogudust. Seejärel asus ta õpetajaks Tallinna, asutades seal õhtukoguduse "Emmause", kus 1934–1937 oli abiõpetaja ja 1937–1939 õpetaja. Ta oli 1935–1939 Tallinna praostkonna abipraost ja aastal 1939 praosti kohusetäitja. Samuti oli ta aastatel 1935–1941 Konsistooriumi assessor[2][3].
Lahkus aastal 1941 Saksamaale (vabastati 28. veebruaril 1941 kõigist EELK-ga seotud ametitest seoses emigreerumisega Saksamaale). Pidas aastatel 1941–1942 Eestist ja Lätist pärit ümberasujatele Wernecki lossis jumalateenistusi (Baieri liidumaal, Alam-Frangimaa ringkonnas, Schweinfurti kreisis)[4].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema õe Adele Hilda abikaasa oli Keila Miikaeli koguduse õpetaja Ado Köögardal, teise õe Anna Marie abikaasa oli kolonel Johannes Soodla. Tema abikaasa Wendela isa oli Tartu Ülikooli slavistika professor Gotthilf Leonhard Masing, vanaisa Mustjala ja Peterburi Mihkli koguduse pastor Carl Johannes Masing. Tema kälimees Hermann Johannes Ederberg oli Hargla ja Koeru koguduse pastor.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Paul Voldemar Kuusik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK