Paul Tammert

Allikas: Vikipeedia
Paul Tammert, 2010.

Paul Tammert (sündinud 1. jaanuaril 1956) on eesti poliitik, majandusteadlane ja fiskaalõiguse õppejõud.

Sisukord

Haridus [muuda]

Tammert on lõpetanud Tallinna 18. 8-klassilise kooli ning Keila Keskkooli.

1986. aastal lõpetas Tammert Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloogiainseneri kraadiga, toiduainetetööstuse tehnoloogia ja organiseerimise erialal. Diplomitöö teemaks oli "Taimetoidurestoran Tallinnas", mis oli tolle aja NSVL-s esimene omalaadne. Samal teemal jätkus uurimistöö Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis, kus töö keskendus rohkem mahepõllumajanduse (ökoloogiline ja biodünaamiline põllumajandus) probleemidele.

1993. aastal lõpetas Paul Tammert magistratuuri TTÜ-s majandusteaduste magistri kraadiga. Töö teemaks oli "Eesti maksupoliitika arengustsenaariumid". 1996. aastal astus TTÜ doktorantuuri haldusjuhtimise erialal, 2011. aastal jätkas doktoriõpinguid Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudis fiskaalpoliitika valdkonnas.

Iseõppijana pani ta kokku erinevate õppeainete õpetamiseks vajalikud eestikeelsed õppematerialid, s.h maksundus, avaliku sektori eelarvestus, tulumaks, omandimaksud, sotsiaalkindlustus ja -maksud, maksu- ja eealrvepoliitika ajalugu, kaasaja fiskaalpoliitika. Ta on läbinud mitmesuguseid erialaseid täiendkoolituse kursusi Saksamaal, Madalmaades, Taanis, Taiwanil ning osalenud Maailmapanga ja EU Twinning projektis (Madalmaad).

Karjäär [muuda]

Tammert on töötanud 1987-1991 Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis nooremteadurina; 1992-1994 Riigikogu rahanduskomisjoni konsultandina; 1994-1997 Tallinna Linnavolikogu majandus- ja finantsnõunikuna; 1998-2001 Keila linnavalitsuse ja Keila Tervisekeskuse finantsjuhina; 1994-2004 TTÜ majandusarvestuse instituudi lektorina (maksundus ja avaliku sektori eelarve), 1987-2004 majandusarvestuse instituudi direktori k/t-na; 2004-2008 Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektorina (tulumaks, sotsiaalkindlustusmaksud, omandimaksud, maksunduse ajalugu, kaasaja fiskaalpoliitika); 2008-2010 MTÜ Eesti Ühistegeline Liit juhatuse liikmena tegevdirektori ülesannetes; 2010 Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektorina (majanduse alused, otsesed maksud, sotsiaalkindlustusmaksud, maksu- ja eelarvepoliitika ajalugu, kaasaja fiskaalpoliitika).

Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis töötamise ajal ja peale seda valmistas ette mahepõllumajanduse õiguslikud alused Eestis, osales juhtiva jõuna Toiduseaduse ja Mahepõllumajanduse seaduse eelnõude koostamisel ning nende viimisel Riigikokku.

Tallinna Linnavolikogus töötamise ajal koostas mitmete seaduste eelnõud ning valmistas ette projekti, mille realiseerumisel oleks saanud juba 1997. aastast tasuda Tallinna ühistranspordis ja erasõidukite parkimisel elektroonilise maksevahendiga. Tolleaegse Linnavalitsuse vastupanu ning tarnijate kohtuvaiduste (Ectaco; Buscom) tõttu see projekt ei realiseerunud tookord, vaid alles 2012 aastal.

Paul Tammerti juhtimisel on reformitud Keila linnavalitsuse ja Tallinna Tehnikaülikooli eelarvesüsteem.

Tammert on välja andnud kõrgkoolidele maksunduse õpiku (2002, 2003, 2005) ja otseste maksude õpiku (e-raamat, 2012) ning essee vormis raamatu "Kolm valitsuskultuuri ja Eesti tulevik" (2007).

Poliitiline tegevus [muuda]

Paul Tammert on kuulunud Eesti Ettevõtjate Erakonda (kandideeris selle nimekirjas ka Riigikokku 1992. aasta valimistel), Koonderakonda (1994-1997, oli ka juhatuse liige),Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (2005-2006) ning Erakonda Eestimaa Rohelised (2006-2010; äriregistri järgi kuni 2011), kus kuulus ka juhatusse. Maailmavaatelt on ta liberaal ja individualistliku turumajanduse pooldaja.

Tammert pooldab ja on püüdnud edendada vabade kodanike algatustel põhinevat ühiskonda (John Locke, John Stuart Mill, Adam Smith, Karl Popper), milles kasumit hagevad äriühingud ja inimeste ühiseid vajadusi rahuldavad ühistud omavahel konkureerides lahendavad ühiskonna probleemid, välistavad riigi sekkumise vajaduse ning vähendavad seeläbi bürokraatia võimuambitsioonide realiseerumise võimalusi. Selline konkurents tagab ühiskonna kiire tehnoloogilise arengu, kuid hoiab kaupade ja teenuste hinnad stabiilsetena ning maksukoormuse madalana, kuna riigi roll ühiskonnas jääb niisuguse valitsuskultuuri korral minimaalseks.

Teoseid [muuda]

Välislingid [muuda]