Paul Eberhard vanem
.jpg)
Paul Eberhard (16. märts 1819 Sausti, Jüri kihelkond – 2. veebruar 1886 Kullamaa) oli Eesti vaimulik.
Õppis 1829–1836 Tallinna kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1836–1839 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Töötas koduõpetajana Eestimaa- ja Peterburi kubermangus. Ordineeriti 11. juunil 1843 Tallinnas pastoriks.
Oli aastatel 1843–1855 Moskva Mihkli kirikukoolis usuõpetajaks ja Moskva Mihkli koguduse adjunktpastoriks. Aastatel 1855–1886 oli ta (introdutseeriti 16. oktoobril 1855) Kullamaa Püha Johannese koguduse õpetaja, teenides ka Piirsalus (siis polnud veel iseseisvat Piirsalu kogudust). Sai Eestimaa Konsistooriumi assessoriks 24. detsembril 1866, oli 1878–1886 Maa-Lääne praostkonna praost[1][2]. Oli aastail 1854–1858 Kuuda õpetajate seminari esimene inspektor.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Nekrolog August Heinrich Dittrich's, weil. Consistorialraths und ersten Predigers an St. Michael in Moskau / P. Eberhard. Riga: Häcker, 1857
- Arroteggeminne kuida Tallinna Pea-Piibli-koggodusse ja Abbi-Kogguduste läbbi pühhad kirjad meie armsa Maa-rahwale on jäggatud. Kahheksas jäggo / [Koost. Paul Eberhard]. Tallinn: 1860
- Pauluse raamat Rooma rahvale / Äraseletanud P. Eberhard. Tallinn: 1883
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema, poeg Theodor Eberhard oli Juuru Mihkli koguduse õpetaja, poeg August Eberhard oli Mustjala Anna koguduse õpetaja, poeg Paul Eberhard oli Väike-Maarja koguduse õpetaja.