Patrick Süskind

Allikas: Vikipeedia

Patrick Süskind (sündis 26. märtsil 1949 Ambachis) on saksa kirjanik.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärit kirjanduslikust keskklassist. Tema isa, Wilhelm Emanuel Süskind, oli samuti kirjanik ja publitsist ning kauaaegne "Süddeutsche Zeitungi" kaastööline.

Süskind õppis Müncheni ja Aix-en-Provence'i ülikoolis 19681974 kesk- ja uusaja ajalugu. Teinud juhutöid (näiteks vabakutseline partner lauatennise treeningutel), samal ajal tegi katset ka lühemate avaldamate proosapalade ja pikemate filmimata stsenaariumidega. Süskind vältis igasugust lävimist pressiga, püüdes oma eraelu täielikult avalikkuse ees varjata. Äärmiselt publikupelglik autor elas vaheldumisi Münchenis ja Pariisis "üha väiksemaks muutuvais tubades, kust lahkumine muutub üha raskemaks."

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Süskindi tuntus põhineb peamiselt kahel teosel: ühevaatuselisel monodraamal "Kontrabass" (1980) ja romaanil "Parfüüm: Ühe mõrvari lugu" (1985).

"Kontrabass" esietendus 1981 Münchenis, seda on mängitud nii saksakeelses teatriruumis kui ka esinduslikes Londoni ja New Yorgi teatrites, samuti Tallinnas. Vaimuka monoloogi vormis kirjutatud tragikoomiline lugu räägib orkestrandist, kes kõneleb tähtsale ooperietendusele mineku eel oma suhetest pilliga ning paljastab seejärel oma elu varjukülgi. See monodraama oli 1984/85 hooajal 522 etendusega ja 25 lavastusega kõige enam mängitud tükk saksakeelses teatriruumis.

Romaani "Parfüüm" edu nii lugejate kui retsensentide seas on võrreldud Erich Maria Remarque'i menuteose "Läänerindel muutusteta" läbimurdega. Teos on tõlgitud ligi 40 erinevasse keelde, kogutiraažiga üle 7 miljoni eksemplari. Romaani tegevus toimub 18. sajandi Prantsusmaal. Peategelane, sõna otseses mõttes rentslis sündinud Jean-Baptiste Grenouille on lõhnade geenius, kelle enda keha on sünnipäraselt igasugusest lõhnast ilma jäetud. Soov luua "absoluutne" lõhn, mille abil temast, ühiskonna heidikust, saaks inimkonna lemmik, viib pärast tavatuid läbielamiseni 25 imekauni süütu neiu tapmiseni, kelle kehade lõhna ta endaleiutatud meetodiga püüab "igavikustada". Sel moel saadud "täiuslik parfüüm", mis tekitab rahvamassides lausa transilähedase seisundi ning sunnib ohvrite omakseid mõrtsukat kättemaksu asemel rõõmuga embama, saab aga tema loojale saatuslikuks. Fantaasiarikkus, keelenaljad, varjatud kirjanduslikud tsitaadid, kujundirikkus ja vaimukad detailsed kirjeldused mahendavad loo eemaletõukavat faabulat. Romaani eest sai Süskind 1987. aastal Gutenbergi auhinna.

Oma hilisemate teostega pole Süskindil õnnestunud eelmainitute edu korrata. 1987. aastal ilmunud jutustus "Tuvi" - lugu inimestevihkajast erakust, kelle koridori lennanud tuvi toob kaasa katastroofi mehe fanaatiliselt korrastatud maailmas.

Tema seni viimane teadaolev teos "Härra Sommeri lugu" (1991) on muinasjutuline ja nostalgiline jutustus kirjaniku lapsepõlvest, mis põimub looga kummalisest härra Sommerist.

Süskind on koos Helmut Dietliga kirjutanud TV-seriaalide stsenaariume: "Monaco Franze" (1984), "Kir Royal" (1986) ja filmile "Rossini" (1987).

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romaan[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Parfüüm: Ühe mõrvari lugu" (1985, "Das Parfum. Die Geschichte eines Mörders"; eesti keeles 1994)

Jutustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Tuvi" (1987, "Die Taube"; eesti keeles 1996)
  • "Härra Sommeri lugu" (1991, "Die Geschichte von Herrn Sommer")

Näidendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kontrabass" (1980, "Der Kontrabass"; eesti keeles 1996)